Riigikogu eelmine koosseis otsustas, et kuna maa korralist hindamist pole Eesti kohalikes omavalitsustes üle 20 aasta tehtud, tuleb see nüüd ette võtta, sest maa hind on vahepeal kõvasti kasvanud. Et aga maamaksu hinnatõus korraga liiga järsk ei tuleks, pandi peale ülempiir kümme protsenti, millest enam ei tohi maamaksu aastas tõsta.

"Enne 1. juulit peavad omavalitsused ära otsustama, kui palju nad oma omavalitsuses seda maksumäära kehtestavad. Ja see on see, mida täna omavalitsused teevad," ütles rahandusminister Mart Võrklaev (RE).

Just seda Narva-Jõesuu linn, nagu ka paljud teised omavalitsused üle Eesti, praegu teebki. Järgmisel nädalal on küsimus volikogus arutlusel. Linnapea Maksim Iljin (Eesti 200) arvab, et maksimummäära ehk kümme protsenti tõstma ei minda, vaja on leida kuldne kesktee.

"Täna me saame umbes 300 000 eurot linnaeelarvesse. Aga mis variant meile sobiks selleks, et vähemalt mitte kaotada? Meil ei ole plaanis teenida meie elanike pealt, aga samas meil on vaja ära otsustada, mis see keskmine protsent võiks olla. Tõenäoliselt mai- ja juunikuu jooksul volikogu hakkab seda arutama ja juuni lõpus me kinnitame selle lõpliku variandi," rääkis Iljin.

Ent kümneprotsendine hinnatõusulagi pidi esialgse plaani kohaselt järgmisest aastast kaduma. Värske otsusega lükkas valitsus selle aasta võrra edasi ehk 2025. aastasse.

"Oleme otsustanud, et ei hakka väga selle eelnõuga kiirustama, kuna väga mitmed eelnõud on nagunii läinud juba tempos, mis ei ole ka meile väga meeltmööda," sõnas regionaalminister Madis Kallas (SDE).

Küll aga ei lükanud valitsus edasi jõukamatelt valdadelt kümnise võtmist tasandusfondi, millest kehvemal järjel omavalitsusi täiendavalt toetada. Aastane lõtk tekitab neis nõutust.

"Millega me kindlasti oleme arvestanud oma pikaajalises strateegias, on see, et meie nelja aasta tulubaas on stabiilne. Me koostame oma eelarvestrateegiaid ja meil peab olema oma äravõetavate tulude jaoks alternatiiv," ütles Saue vallavanem Andres Laisk.

"Kui me omavalitsuste tulusid ära võtame, siis teiselt poolt tuleb samal ajal anda võimalus neid tulusid kuskilt suurendada. Minu selge seisukoht on siin see, et praegu käitutakse kiirustavalt ja maksumuudatused tuleks tervikuna, koos maamaksuga viia ellu aastal 2025," lisas ta.

"Jah, kaalusime ka seda. Ja siis tegimegi lõpuks sellise nii-öelda vahevariandi, esimese sammu, et mingit abi 30+ kohalikku omavalitsust vajavad juba 2024. aastal ja selle n-ö hüppe me teeme ära. Aga sellise täiendava sammu, mis oluliselt rohkem mõjutaks kohalike omavalitsuste tulubaasi, me teeme aasta hiljem," ütles Madis Kallas.

Harjumaa omavalitsused, kes peavad valitsuse sellist sammu põhiseadusega vastuolus olevaks, ei välista ka riigi vastu kohtutee ette võtmist. Regionaalminister loodab erimeelsused jätkuvalt läbirääkimiste teel lahendada.

"Ma pigem kutsun üles kõiki kohalikke omavalitsusi mõistma neid muresid, mis on just Eesti äärealadel, mis on ka sageli Kesk-Eestis. Mõistke, et ilma teie abita, ilma Harjumaa täiendava toeta Eesti riik kohalike omavalitsuste tasandil sellisel kujul lihtsalt toimida ei saa," ütles Kallas.