Rahandusministeeriumi loodav positiivne krediidiregister peaks andma laenuandjatele ülevaate kliendi võlgadest kõigis finantsasutustes ja selle abil soovitakse vähendada lõhkilaenamist.

Kui eelmisel suvel lootis ministeerium, et andmevahetusplatvorm võiks valmida aastal 2024, siis nüüd ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt "Vikerhommikus", et enne 2025. aastat seda ei juhtu. Venimise põhjuseks nimetas ta paljusid peetud konsultatsioone ja osapoolte hirme ja muresid.

"Esiteks on tekkinud arusaam, et register teeniks ainult pankade enda huve ja pangad saaksid selle registri kaudu endale uusi laenukliente juurde. Teiseks hirm, et need andmed lähevad kergesti läbi registri rändama," selgitas ta. "Et neid hirme maha võtta ja näidata, et polegi sellised eesmärgid, korraldas rahandusministeerium konkursi, mis sellel esmaspäeval lõppes. Selle kaudu tellime uurimistöö, et neid hirme maandada."

Auväärt lisas, et konkursi võitja selgub lähiajal ja valmiv uurimistöö peaks selgitama välja parima tehnoloogia sellise registri pidamiseks.

Uuringutulemused soovib ministeerium saada hiljemalt järgmise aasta alguseks ning riigikogu võiks selle plaani kohaselt jõuda järgmisel aastal eelnõu menetlemise ja vastuvõtmiseni.

"Register ise võiks rakenduda kõige varem juba 2025. aastal," lausus ta ja tõdes, et see on uus tärmin. "Nihe on toimunud seepärast, et kõik osapooled ei näe seda asja ühtmoodi. Nägemused on erinevad ja üritame leida kompromisskohti."

Auväärti sõnul on eesmärk see, et registriga liidestuks suurte laenupakkujate kõrval ka väiksemad ning selleks ei tohiks see üle mõistuse kallis olla.

Kohtutäitur: väikelaenuandja vastutus peaks kasvama

Kohtutäitur Risto Sepp ütles, et registrit on väga vaja ja ehkki see ei lahenda kõiki probleeme, on tegu märkimisväärse võluvitsaga.

"Kui vaatame täitemenetluses olevate võlgade kasvu, siis 2021. ja 2022. aasta võrdluses on umbes kuueprotsendiline tõus, mis pole väga hirmuäratav. Aga kui vaatame sama aasta maksekäskude avalduste esitamist kohtusse – maksekäsk on väikenõuete maksmapanemise tööriist, et kui kellegi vastu on kuni 8000-eurone nõue, saad selle kiirkorras ilma advokaadi abita kohtu kaudu maksma panna – see osakaal on kasvanud kiiremini kui varasemalt," tõi ta välja.

Sepp selgitas, et eelmise ja tänavuse aasta esimese kolme kuu võrdluse põhjal on tõus juba 25-protsediline ja see näitab, et niisuguste nõuete kasv aastas ei ole nüüd mitte kuus, vaid juba võib-olla 15 protsenti.

Kohtutäitur tõi näite: kahe järelmaksuga alustanud 55-aastane mees, kes elab koos emaga ja võttis laenu, et aknaid vahetada, on praeguseks jõudnud kohtutäituri juurde kümne väikelaenuga, millest suur osa on võetud varasema laenu refinantseerimiseks. Samal ajal näeb võlgnik kiirlaenuandja kodulehelt enda laenujääki uurides ka reklaami, mis kutsub teda uuesti laenu võtma.

"Peame jõudma välja sinna, keda see kõige enam puudutab, igapäevast väiketarbijat, kellel on väikelaenud," ütles ta positiivse krediidiregistri eesmärgi kohta.

Sepa sõnul peaks kindlasti kasvama väikelaenu- või järelmaksuandja vastutus kontrollida, kas laenusoovijal pole varasemast juba halvaks läinud lepinguid.

Kui liita kohtutäituritel olev täitemenetluse register ehk võlaregister, maksehäireregister ja positiivne krediidiregister, siis oleks see juba väga hea kombinatsioon, leidis kohtutäitur.