Avalikult eitavad kolm Läti valitsuskoalitsioonis olevat erakonda probleeme valitsuses hoolimata suutmatusest leppida kokku ühises presidendikandidaadis, keda kolmekesi toetada. Ühtse presidendikandidaadi puudumise tõttu on Läti presidendi äravalimiseks vaja opositsioonikandidaatide toetust, vahendas LSM.

Pingeid valitsuskoalitsioonis tunnistas ka Läti Rahvusliku Liidu (Nacionālā Apvienība) parlamendisaadik Raivis Dzintars, kelle sõnul tunduks nagu erakond Uus Ühtsus (Jaunā Vienotība) koos opositsioonilise Roheliste ja Talurahva Liiduga (Zalo un Zemnieku savienība - ZZS) ning Läti Progressiividega on arutamas uut võimalikku valitsusmudelit.

Raivis Dzintarse sõnul on nende kõneluste tõttu oht, et tekib valitsuskoalitsioon, mis on seotud USA sanktsioonide all oleva Läti suurärimehe Aivars Lembergsiga (kes on seotud Roheliste ja Talurahva Liiduga) ning Progressiividega, kes Dzintarse sõnul on parempoolsest erakonnad Läti Rahvuslik Liit ideoloogiliselt kauged.

Samasse Läti Rahvuslikku Liitu kuuluv kaitseminister Ināra Mūrniece viitas 19. mai hommikul Läti televisioonis kuuldustele, et Uus Ühtsus on valmistamas ette valitsuskoalitsiooni Roheliste ja Talurahva Liidu ning Progressiividega. Mūrniece sõnul on kõige selle taustal Läti presidendivalimised. "Juhul kui moodustatakse uus valitsus, siis me soovime selgust. Me ei kavatse liituda valitsusega, kus on ZZS ja Progressiivid," rõhutas Mūrniece.

Läti valitsuskoalitsiooni kolmandaks erakonnaks olev Ühendnimekiri teatas samuti, et nad ei hoia oma kohast valitsust iga hinna eest kinni. Uus Ühtsus on samas andnud mõista, et praegu on kõige olulisem küsimus presidendivalimisteks häälte kindlustamine ja selleks tehakse koostööd mitme parlamendifraktsiooniga, kuid välistades venemeelsed rahvasaadikud.