Kreeka konservatiivne paremtsentristlik erakond ja senine valitsuspartei Uus Demokraatia (Νέα Δημοκρατία) sai Kreeka parlamendivalimistel kõikidest häältest 40,8 protsenti, vasakradikaalne Syriza (ΣΥΡΙΖΑ) sai ainult 20,1 protsenti häältest.

Uus Demokraatia on Kreekas võimul olnud alates 2019. aastast. The Wall Street Journal juhtis tähelepanu, et Mitsotákise juhitud erakonna tulemus oli parem, kui küsitlusuuringud prognoosisid. Samas oli SYRIZA tulemus halvem kui prognoositi.

Syriza oli Kreeka valitsuspartei aastatel 2015 kuni 2019. Kreeka siseministeeriumi prognoosi kohaselt saab Uus Demokraatia Kreeka parlamendis 145 kohta ehk neil jääb absoluutsest enamusest kuus kohta puudu. Prognoosi tegemise hetkel oli loetud 94,3 protsenti häältest.

Kreeka Kommunistlik partei (Κομμουνιστικό Κόμμα Ελλάδας) sai 7,2 protsenti häältest ning parempoolne Hellenistlik Lahendus (Ελληνική Λύση) sai 4,5 protsenti häältest, vahendas Reuters.

Politico juhtis tähelepanu, et mitmed pisiparteid ei ületanud kolme protsendi künnist ega jõudnud seetõttu parlamenti. Valimistel osalemise määr oli Kreeka siseministeeriumi andmetel 59,2 protsenti.

President annab valimiste võitjale võimaluse valitsuse moodustamiseks

Kreeka president Katerina Sakellaropoulou annab esmaspäeval kolmele Kreeka juhtparteile igaühele kolm päeva koalitsioonivalitsuse moodustamiseks. Nendeks on peale Uue Demokraatia ja Syriza ja sotsialistlik PASOK, mis oli enne Syriza esilekerkimist põhiline erakond Kreeka poliitilise maastiku vasaktiival. Esimesena antakse valitsuse moodustamise õigus kõige parema tulemuse saanud parteile, seejärel paremuselt teise tulemuse saanud ja lõpuks paremuselt kolmanda tulemuse saanud erakonnale.

Juhul kui kõik need kolm erakonda kukuvad valitsuse moodustamise üritusel läbi, määrab Kreeka president ametisse ajutise valitsuse, mis peaks tegelema erakorraliste valimiste korraldamisega kuu pärast.

Pühapäevased parlamendivalimised toimusid proportsionaalse valimissüsteemi alusel, kuid võimalikud kordusvalimised kasutavad teistsugust süsteemi, mis tagab valimised võitnud erakonnale täiendavad 50 kohta. Selliselt korraldatud kordusvalimiste puhul vajas Uus Demokraatia vaid 37 kuni 38 protsenti valijate häältest, et saavutada 300 liikmega parlamendis enamus.

Senine peaminister tahab ainupartei valitsust

Kreeka peaminister ja erakonna Uus Demokraatia juht Kyriákos Mitsotákis on korduvalt öelnud, et ta tahab tugevat ühepartei valitsust ning tema sõnul sai ta valijatelt selge mandaadi. Mitsotákis saavutas valimistel tugeva tulemuse hoolimata valitsust tabanud pealtkuulamisskandaalist, suurest inflatsioonist ja õigusriigi püsimise muredest.

Kyriákos Mitsotákis pani valimiskampaania ajal rõhu hiljutisele majanduskasvule ja valitsuse senistele maksukärbetele ning peretoetustele koroonapandeemia ja energiakriisi ajal. Kreeka majanduskasv on taastunud, kuid majandus on tervikuna veerandi võrra väiksem kui enne 2008. aasta finantskriisi, mis Kreekat tõsiselt räsis. Samuti pani erakond kampaania ajal rõhu karmile migratsioonipoliitikale, mistõttu on vähendatud riiki saabuvate asüülitaotlejate arvu.

Euroopa parempoolseid erakondi koondava Euroopa Rahvapartei peasekretär Thanasis Bakolas ütles, et need valimised olid Kreekas esimesed alates aastast 2000, mil ametis olev valitsus saab valimistel veelgi tugevama mandaadi.

Kreekas said valida ka 17-aastased

Valimisõigus on ligi kümnel miljonil Kreeka kodanikul. Kreeka valimistel saavad ka tänavu hääletada need, kes saavad tänavu 17-aastaseks ehk noorimad valimisealised on 16-aastased. Seetõttu on mõlemad kandidaadid püüdnud oma kampaanias noori enda poolele võita. Noored valijad on eriti mures suure tööpuuduse pärast.

Valimistel osaleb kokku 32 erakonda, kuid vaid kuuel oli arvamusküsitluste kohaselt reaalne väljavaade ületada kolmeprotsendine valimiskünnis ja pääseda parlamenti.