Eelmise aasta 11. augustil Slava Ukraini ja IC Constructioni vahel Lvivis sõlmitud lepinguga kohustub Slava Ukraini hüvitama Ukraina ettevõtte teenuseid, mis on muu hulgas seotud erinevate transporditeenustega.

Näiteks pidi IC Construction leidma vedajad ja sõlmima lepinguid kauba transportimiseks, maksma transpordimakse, korraldama kauba ladustamise, tollideklaratsioonide korda ajamise ning kauba kaalumise ja pakkimisega seotud üksikasju.

Lepinguga kohustus IC Construction andma Slava Ukrainile ka nõu sobivate marsruutide valikul, kontrollima MTÜ edastatud dokumentide andmete piisavust, koordineerima kauba transportimiseks vajalikku tegevust ning tegutsema selle nimel, et vältida ja ennetada saadetiste hilinemisi.

Lisaks pidi IC Construction igal kuul Slava Ukrainile esitama detailse aruande tehtud tööst, kus oleks välja toodud ka tegelikult makstud tasud.

Slava Ukraini kohustus sama lepingu alusel esitama taotlused vajalikeks transporditöödeks, andma infot kauba ja transporditingimuste kohta, õigel ajal kauba teelesaatmiseks valmis seadma ning kompenseerima IC Constructionile tõendatud tasud. Lepingus sisalduv info pidi olema konfidentsiaalne.

Samal päeval on Lvivis allkirjastatud ka lepingu lisa 1, mille kohaselt maksab Slava Ukraini 5980 eurot igakuiselt IC Constructionile sõidukitest, toidust, meditsiinitarvikutest, sõjaväevarustusest ja muust koosneva humanitaarsaadetise edastamise eest Tallinnast Lvivi. Leping hõlmab humanitaarabi jaoks sõidukite ja juhtide otsimist, marsruudi koostamist, abi ümberlaadimist, tollideklaratsioonide ja dokumentide vormistamist.

31. augustil vormistatud teostatud teenuste akt sedastab, et IC Construction tegeles augustis sõidukitest, toidust, meditsiinitarvikutest, sõjaväevarustusest ja muust koosneva humanitaarsaadetise edastamisega Tallinnast Lvivi ning teenuse kogukulu oli 5980 eurot.

Samasugune teenuste akt on koostatud ka 30. septembril, mil teenuste kogukulu oli samuti 5980 eurot.

Lisatud on ka kolm IC Constructioni esitatud 5980-eurost arvet Slava Ukrainile humanitaarabi edastamise eest augustis, septembris ja novembris. Detsembris on sama teenuse eest esitatud arve juba 6600 eurole.

Leping pidi kehtima kuni 31. detsembrini 2022, kuid selles oli kirjas, et poolte kokkuleppel on võimalik seda pikendada. Esitatud arvetest võib eeldada, et seda ka tehti, sest lepingu juures on arve IC Constructioni jaanuarikuiste teenuste eest ja summa on kasvanud juba 7000 euroni.

Leping paneb aga paika ka muid raha ülekandeid. Nimelt sõlmiti 30. augustil 2022 lepingulisa, mille kohaselt pakub IC Constructions oma kliendile ehk Slava Ukrainile sõidukite sisustuse vahetuse ja lisavarustuse paigaldamise teenust. Lepingusumma on 3500 eurot ühe auto kohta ning 100 eurot lisavarustuse paigaldamise eest iga auto kohta.

Leping hakkas kehtima alates allkirjastamisest ja pidi lõppema hiljemalt 29. augustil 2023.

Märtsis, kui kerkisid üles Slava Ukraini raha väärkasutuse kahtlused, otsustas MTÜ nõukogu tellida finantsauditi ja revisjoni ning ühtlasi peatati kuni auditi tulemuste selgumiseni väljamaksed Ukraina koostööpartneritele.

ERR uuris MTÜ Slava Ukraini juhatuse ainsalt liikmelt Marika Priskelt, kas selle lepinguga makstud summa oli puhtalt vahendustasu, kui palju Slava Ukraini selle lepingu alusel IC Constructionile raha kandis ja kas vahendustasu maksti ka MTÜ esimesele Ukraina partnerile All For Victoryle, kuid Priske ei pidanud võimalikuks neile küsimustele vastata.

"Oleme tellinud Slava Ukraini tegevuse hindamiseks revisjoni ning andnud revidendile kogu meie käsutuses oleva info. Samuti on alustanud Slava Ukraini tegevuste uurimiseks menetlust nii Eesti kui ka Ukraina õiguskaitseorganid, kellega samuti teeme koostööd," lausus Priske. "Ma ei pea tänases olukorras võimalikuks Slava Ukraini ametliku uurimise objektiks oleva tegevuse kohta info andmist meediale."

ERR-il ei õnnestunud Slava Ukraini asutajat ja endist juhti Johanna-Maria Lehtmet kommentaari saamiseks tabada.

Aprillis tuli avalikuks, et MTÜ Slava Ukraini kandis 1,5 miljonit eurot Eestist kogutud annetusi oma Ukraina koostööpartneri juhtidega seotud erafirmale IC Construction, millel on ilmselt fiktiivne omanik ja selle ainus tegevus oligi seotud Eesti MTÜ-ga. Ukraina ettevõtte eelmise aasta kasum oli 250 000 eurot.

Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Marie Lehtme sai eelmisel aastal oma tegevuse eest rohkelt tunnustust ning valiti 5. märtsil Eesti 200 kandidaadina selle erakonna suurima häältesaagiga riigikogusse.

Ukraina riiklik juurdlusbüroo alustas kohtueelset uurimist 24. märtsil ning kriminaalmenetlust alustati kahe paragrahvi alusel: vara omastamine ning humanitaarabi ja heategevuslike annetuste kasutamine tulu saamise eesmärgil. Juhtumit uurib riiklik juurdlusbüroo, kuna asjasse on kaasatud ametnikud, prokuratuur teeb järelevalvet.

9. mail teatas ka Eesti prokuratuur, et alustas kriminaalmenetlust, uurimaks MTÜ Slava Ukraini Ukraina toetuseks kogutud raha kasutamist. Kriminaalmenetlust alustati omastamist käsitleva paragrahvi järgi. Samal päeval teatas Slava Ukraini nõukogu, et kutsub Lehtme juhatusest tagasi.

19. mail andis Lehtme teada, et astub riigikogu liikme kohalt tagasi.