Mediaanpalk oli esimeses kvartalis 1424 eurot.

Reaalpalk, mis võtab arvesse inflatsiooni ja peegeldab inimeste tegelikku ostujõudu, oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2 protsenti väiksem kui aasta tagasi.

"Ehk siis jätkuvalt näeme, et palgad küll kasvavad, kuid kuna hinnatõus on olnud palgatõusust üle, on inimeste ostujõud siiski väiksem kui aasta varem. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga on reaalpalga langus siiski pidurdunud," ütles statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen.

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on reaalpalk aastasest langusest hoolimata eelmise aasta neljandast kvartalist taastumisrajal.

Soosaar märkis, et üldine hinnatõus on aidanud ettevõtetel oma toodangu hinda tõsta ja palgakasvuga toime tulla. Majanduslanguse ajal kahaneb tavaliselt esimesena ettevõtete kasum ning mõningase hilinemisega aeglustub palgakasv ning tõmmatakse koomale töökohti.

"Möödunud aasta oli selle poolest eriline, et majanduslangus toimus väga hoogsa inflatsiooni keskkonnas. Jätkuv palgatõususurve sunnib järjest aeglustuva inflatsiooni taustal ettevõtteid varasemast rohkem tootmist optimeerima ja osalt ka kasumites järgi andma," sõnas Soosaar.

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis kõrgeim info ja side (3160 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2952 eurot) ning energeetika (2435 eurot) tegevusaladel.

Madalaim oli keskmine palk majutuses ja toitlustuses (1124 eurot), muude teenindavate tegevuste (1142 eurot) ning kinnisvaravaldkonna (1209 eurot) aladel.

Kõige enam kasvas keskmine palk hariduse ja teaduse ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas, seda vastavalt 19,8 ja 17,3 protsenti.

Esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. "Metoodikamuudatus annab nüüdsest võimaluse avaldada keskmise palga kõrval ka mediaanpalga näitajaid," ütles Tarkiainen.

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli tänavu esimeses kvartalis kõrgeim info ja side (2661 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2395 eurot) ning avaliku halduse ja riigikaitse (2100 eurot) tegevusaladel.

Madalaim oli mediaanpalk majutuses ja toitlustuses (984 eurot), muude teenindavate tegevuste (892 eurot) ning kinnisvaravaldkonna (813 eurot) tegevusaladel.

Reaalpalk, mis võtab arvesse inflatsiooni ja peegeldab inimeste tegelikku ostujõudu, oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2 protsenti väiksem kui aasta tagasi.

"Ehk siis jätkuvalt näeme, et palgad küll kasvavad, kuid kuna hinnatõus on olnud palgatõusust üle, on inimeste ostujõud siiski väiksem kui aasta varem. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga on reaalpalga langus siiski pidurdunud," ütles Tarkiainen.