Keskmine brutokuupalk kerkis tänavu esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 13,3 protsenti 1741 euroni. Reaalpalk, mis võtab arvesse inflatsiooni ja peegeldab inimeste tegelikku ostujõudu, aga vähenes 3,2 protsenti 1443 eurole.

Viimase aastaga on palgad tõusnud kõigis sektorites. Kuigi kõik Eesti inimesed ei ole palka juurde saanud, väga paljud on.

Nominaalväärtuses suurt palgatõusu varjutab jätkuvalt kiire hinnakasv, mis kokkuvõtvalt on aastavõrdluses inimesi vaesemaks teinud. Samas on see muutumas.

"Viimane pool aastat näitab üsna selgelt, et keskmise palga ostujõud on paranenud umbes viie protsendi ulatuses," ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Keskmine palk võib tema sõnul 2000 euroni tõusta 2025. aastal.

Ametiühingute keskliidu sõnul on palgatõus olnud üsna ebaühtlane. Soovitus on, et inimesed aktiivsemalt oma palgaga tegeleksid.

"See 13 ja pluss protsenti ei ole üldse kehv number, aga häda on, et see ei jaotu tööturul ühtlaselt. Inimesed, kes ei ole saanud palgatõusu, kindlasti peaksid seda küsima. See on kõige tõhusam, kõige toimivam lahendus inflatsiooniga toime tulemiseks," ütles ametiühingute keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel.

Ettevõtete kasumid on viimastel aastatel kasvanud, seega ruumi palgatõusuks justkui oleks. Ka ettevõtjate esindusorganisatsioon ütles, et palgatõusud jätkuvad.

"Ma usun, et enamus normaalseid tööandjaid tegelikult ju tahavad inimestel palka tõsta. Küsimus on, kas selleks on võimalik klientidelt raha juurde küsida. Ma usun küll, et enamus Eesti inimestest sel aastal palka juurde saavad. Lihtsalt tuleb vaadata, et see palgakasv oleks üldise majanduse käekäigu ja ettevõtete hakkamasaamisega kooskõlas," rääkis tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

Siiski, mõne aasta vaates eeldavad kõik, et palgakasv oluliselt aeglustub.