Euroopa Liidu 11. sanktsioonide pakett Venemaa vastu pole veel kehtima hakanud, kuna uute sanktsioonide vastuvõtmist blokeerivad nii Ungari kui ka Kreeka, kirjutas Politico. Uue sanktsioonidepaketi fookuses on eelmistest sanktsioonidest kõrvalehiilimise tõkestamine. Pretsedenditu sammuna tahab Euroopa Liit sanktsioneerida riike, kes aitavad Moskval kaubandusembargost mööda hiilida.

Nii Budapest kui ka Ateena on uute sanktsioonide vastu, kuna neid häirib Ukraina koostatud nimekiri ettevõtetest, mis väidetavalt toetavad Venemaa sõda Ukraina vastu. Nii Ungari kui ka Kreeka tahavad, et Ukraina mõned nende ettevõtted sellest nimekirjast eemaldaks. Selline lähenemine tekitas eelmisel nädalal pingeid Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus Saksa välisminister Annalena Baerbock kritiseeris diplomaatiliste allikate sõnul Ungarit otse. Samas oli kolmapäeval arutelude keskmes ka Kreeka, kes tõrjub süüdistusi sanktsioonidest kõrvalehiilimises.

Kreeka esindaja olevat kohtumisel rõhutanud, et kui on tõendeid sanktsioonide rikkumise kohta, siis tuleks need tuua konkreetsete Euroopa Liidu liikmesriikide tähelepanu alla, kes neid tehnilisel tasemel saaksid uurida ning siis vastavalt tegutseda. Ühe Politicoga suhelnud diplomaadi sõnul on kreeklaste positsioon arusaadav, sest küsimus on selles, et kui palju selline tegevus Kreeka majandust kahjustab.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell on lubanud Ukraina sõjatoetajate nimekirjaga seotud erimeelsused läbi töötada. Kahe diplomaatilise allika sõnul on nüüd Borrelli ülesandeks leida koos ukrainlastega probleemile lahendus.

Diplomaatilised allikad kinnitasid Politicole, et kuigi uute sanktsioonide vastu on nii Ungari kui ka Kreeka, siis on Ungari puhul teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pahameel märksa suurem. Ungari on korduvalt takistanud Euroopa Liidu ühiste poliitiliste positsioonide vastuvõtmist kui need puudutavad Venemaad ja Hiinat. Samuti blokeeris Ungari kaheksanda Euroopa Liidu rahurahastu rahaeraldise Ukrainale.