Möödunud aastal tuli Harju maakohtul tegelda 22 õigusabipalvega, mis tulid Vene kohtusüsteemist.

"Lisaks kohtuotsuste tunnustamisele on ka kohtuotsuste kättetoimetamise palveid. Väga laias laastus saab öelda, et on pereasjad, nagu elatiseasjad, ja teine asi on siis ka äriühingute vahelised rahalised nõuded," ütles Harju maakohtu kohtunik Kai Härmand.

See ei tähenda, et Eesti kohtud Vene kohtuotsuseid valimatult ellu viivad. Eesti kohtul on alati õigus kontrollida, kas Vene kohus on järginud õiglase kohtupidamise põhimõtteid.

"Eelkõige tuleb kontrollida seda, kas kostjal oli võimalik üldse sellest menetlusest osa võtta, kas ta sai teada, et tema vastu on kohtuasi algatatud, kas tal oli piisavalt aega vastata. Kindlasti on kohtud teinud ka selliseid otsuseid, kus ei tunnustata ja ei lubata täitmist, sest kostja õigused ei ole olnud kaitstud menetluses," rääkis Härmand.

Ka teistpidi on olnud lepingu täitmine problemaatiline - Venemaa ei kohtud ei pruugi Eesti kohtuotsuseid ei täita.

"Eesti kohtud samamoodi sõltuvad tegelikult välisriikide kohtute tegevustest, kui tahame välisriigis kohtudokumente kätte toimetada. Paraku tuleb tõdeda, et Venemaaga suheldes oli see kogu aeg aeganõudev. Ka praegu on see väga aeganõudev ja pigem selline lootusetu üritus," sõnas Härmand.

Justiitsminister Kalle Laanet palus välisministeeriumilt seisukohta, kas Eesti võiks peatada õigusabilepingu Venemaaga.

"Mina sain sellest õigusabilepingust teada mõned päevad tagasi ja minu seisukoht on väga selge: agressorriigiga ei saa meil olla mingeid suhteid. Ei majandussuhteid, ei sõbrasuhteid ega õiguslikke suhteid. Me oleme teinud kirja eelmise nädala lõpus välisministeeriumile, et küsida nende seisukohta, et mis nemad sellest arvavad. Minu arvamus tänasel päeval on küll see, et selline leping tuleb lõpetada nii kiiresti kui võimalik," rääkis Laanet.

Kuna välislepingud on välisministeeriumi pärusmaa, peaks valitsusele tegema ettepaneku lepingu lõpetamiseks välisminister. Välisminister Margus Tsahkna oma seisukohta "Aktuaalsele kaamerale" ei avaldanud.

Endine justiits- ja välisminister Urmas Reinsalu pooldab samuti õigusabilepingu lõpetamist Venemaaga ning leiab, et riigikogu võib selle denonseerimiseks ka erakorraliselt kokku tulla.

"Kui justiitsminister praegu on seisukohal, et see tegelikult on mõistlik, siis kui ma oleksin praegu välisministri ametis, siis välispoliitiline hinnang on selline, et meil on mõistlik hoida nii madalana kui võimalik igasugune suhtlemine Vene Föderatsiooniga ja ma toetan selle lepingu lõpetamist," sõnas Reinsalu.

"Ma arvan, et vajadusel saab parlament koguneda ka täiendava või erakorralise istungiga ja meie poolt ei ole kindlasti takistust. Vastupidi, me kindlasti võimaldame seda, kui valitsus otsustab denonseerida selle lepingu, siis sellega nõus," sõnas Reinsalu.

Õigusabilepingu lõpetamine Venemaaga samas ei tähendaks, et Eesti kohtud ei saaks Venemaa kohtuotsuseid enam üldse menetleda ehk olukorda drastiliselt ei muudaks.