Kui aasta eest koosnes Ukrainasse saadetav abi pigem tekkidest ja villastest sokkidest kohalikele elanikele, siis nüüd on abi vaja rindejoonel. Abi saadavad Ukrainasse nii riik, erasektor kui ka kodanikuühendused. Et üldist koondit abi koguse ja summade kohta pole, palus "Aktuaalne kaamera. Nädal" ettekujutuse saamiseks andmeid neljalt organisatsioonilt.

Neist andmetest on näha, et sõja alguskuudega võrreldes on abistamise hoog raugenud.

Näiteks kogus Eesti Pagulasabi eelmisel aastal märtsist aprillini 4,7 miljonit eurot. Samad kuud tõid tänavu vaid 72 000 eurot.

Eesti Punane Rist kogus eelmise aasta märtsis ja aprillis 3,8 miljonit eurot. Tänavu märtsis ja aprillis vaid veidi üle 128 000 euro.

Päästeliit sai sõja alguskuudel annetusi 3,8 miljoni euro eest, nüüd vaid 25 000 eurot.

Sama lugu on Mondoga, kes eelmise aasta kevadel kogus 1,8 miljonit eurot, selle aasta kevadel pea 37 000 eurot.

Pagulasabi ja Päästeliidu näitel on näha, et aasta jooksul kogunes selgelt kõige rohkem annetusi eelmise aasta märtsis ehk sõja esimestel kuudel ja kõige mannetumad kuud on tänavused märts ja aprill.

Samas on Ukraina abistamine ­nii riiklikult kui ka eraviisiliselt muutunud sihipärasemaks. Kui viimase aja skandaalid MTÜ Slava Ukraini rahakasutamise ümber riigi abipakette ei mõjuta, siis mitmed vabatahtlikud ühendused näevad mainekahju kogu valdkonnale.

Ukrainasse sõjalise abi saatmise eest kannab hoolt kaitseministeerium ühes kaitseväe ja Kaitseliiduga. Möödunud aasta algusest on abipaketi suurus 400 miljonit eurot.

"Viimase poolaasta jooksul on väga suur rõhk olnud suurtükiväe alasel abil, kuna see on väga suures ulatuses suurtükiväesõda, mida seal täna tegelikult peetakse. Ja viimased suuremad paketid selle aasta jooksul – jaanuaris ja aprillis – olidki seotud erinevate haubitsate ja nende laskemoona andmisega," selgitas kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet.

Lisandunud on nii meditsiinialane koolitamine kui ka relvade kasutamise väljaõpe ukrainlastele.

"Alates eelmise aasta lõpust, sügisest oleme tegelenud Ukraina mobiliseeritud reservväelaste või uute ajateenijate baasväljaõppega," sõnas Kuimet.

Sõjakoldes elavate inimeste koolitamisega tegeleb ka Eesti välisministeerium. Eesmärk on sealseid ametnikke õpetada Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisteks. Lisaks kannab Eesti hoolt Ukraina ülesehitamise eest.

"Meie otsustasime välja valida Žõtomõri regiooni ja Žõtomõri regioonis oli nende enda esimeste asjade nimekiri, mille alusel me valimisime, mida me teeme. Sellepärast me oleme just nüüd, juuni alguses avamas lasteaeda, mille ehitasime koos pommivarjendiga. /.../ Me rahastame Malõni linnas, samas regioonis silla taastamist ja edasised projektid on perekodud orbudele koostöös muu hulgas president Volodõmõr Zelenski abikaasa Olena Zelenski fondiga," rääkis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö küsimuste asekantsler Mariin Ratnik.

Ühena viiest partnerist teeb välisministeerium koostööd 15-aastase MTÜ Mondoga, kelle fookus on samuti humanitaarabilt läinud rohkem riigi ülesehitamisele ja abivajajate koolitamisele.

"Praegu on renoveerimisel ligi 20 maja, mis on praegu deokupeeritud aladel või rindejoone lähedal asunud ja sõjategevuse tõttu kannatada saanud. /.../ Me pakume neile ettevõtlus- ja toimetulekukoolitusi, et suurendada nende võimekust ja võimalusi seal tööturule edukalt siseneda. Suve jooksul meil tuleb kolme erineva partneriga psühhosotsiaalseid laagreid lastele. See vajadus on hästi suur," selgitas MTÜ Mondo humanitaarabi ja arengukoostöö suuna juht Triinu Ossinovski.

MTÜ-d tõdevad kui ühest suust, et annetusi paraku on aina vähem, kuid see ei takista neil abi saatmist hädasolijaile.

Näiteks saadeti sel nädalal Eestist Volõõnia oblastisse teele autod täis kastide viisi sääsemürki.

"Annetusi on tulnud, alguses tuli, aga nüüd on kõik juba tühjad. Nii et me peame enam-vähem kõik, mis me viime, ostma. Kõige rohkem tahetakse kastikautosid, muidugi tahetakse kaubikuid, maastureid. Ma ei oskagi öelda, kui palju me neid Kia Sorentosid sinna viinud oleme," rääkis MTÜ Toeta Ukrainat juhatuse liige Ants Erm.

Annetajate raha nappust tunneb ka MTÜ Vaba Ukraina, kuid nendib, et iga kuu näevad nad ka uusi toetajaid. Sealjuures saadetav rindeabi on muutunud kulukamaks.

"Lisandunud on drooniprojektid, nii luure- kui ka Kamikaze droonid. Sinna otsa oleme eriprojektina saatnud autosid, erinevaid kaubikuid, maastureid, koostöös teise organisatsiooniga ühe saunabussi, ühe ekskavaatori ja lugematu koguse igasuguseid tööriistu," loetles MTÜ Vaba Ukraina asutajaliige Ronald Riistan.

Avalikkuseni jõudnud paljastused MTÜ Slava Ukraini annetuste väärkasutusest on pannud teised abiosutajad olukorda, kus oma tegevuse eest tuleb rohkem seista.

"Me oleme püüdnud omalt poolt teha kõik, et neid hirme, mis võib-olla on tekkinud ka teiste humanitaarabiorganisatsioonide suunas Eestis, maandada, selgitada, kuidas meie tööprotsessid käivad, milline on meie organisatsiooni köögipool," ütles Triinu Ossinovski.

"Kui ma pean lugema niisuguseid kommentaare, et "kui palju te endale sealt vahelt võtate?" ja et "ah, te olete kõik ühesugused pätid". No andke andeks, ei ole. Inimesed ei ole ühesugused mitte kuskil ja mitte keegi. Kõik on erinevad. See häirib kõige rohkem. Raha on niimoodi, et teeme nii palju, kui annetatakse, nii palju pingutame, aga kui pätiks hakatakse sõimama asja eest teist taga ilma põhjuseta, siis see ikka lööb kõvasti," rääkis Ants Erm.