Oluline kolmapäeval, 31. mail kell 22.15:

- USA eraldab Ukrainale 300 miljoni dollari ulatuses täiendavat sõjalist abi;

- Norra annab Ukrainale viie aastaga seitsme miljardi euro eest sõjalist abi;

- Ukraina peaprokurör: Venemaa küüditas pea 20 000 Ukraina last;

- Macron: Ukraina peaks saama erijulgeolekutagatised;

- Saksamaa hinnangul võib Ukraina Vene territooriumi rünnata;

- Kirby: USA ei toeta Ukraina rünnakuid Vene territooriumile;

- Venemaa laskis õhku Ukraina piiril asuva tee;

- Gladkov: Ukraina piiril asuvat Belgorodi tabasid taas rünnakud;

- Blinken: USA teeb kolmapäeval teatavaks uued piirangud Venemaa suhtes;

- Ukraina saab NATO ühe moodsaima jalaväe lahingumasina;

 - Politico: Wagner kasutab uute võitlejate värbamiseks Twitterit ja Facebooki;

USA teatas 300-miljonilisest abipaketist

Valge Maja teatas kolmapäeval, et eraldab Ukrainale uue, 300 miljoni dollari suuruse abipaketi.

Pentagoni teatel võetakse 39. paketis sisalduv varustus kaitseministeeriumi varudest.

Pakett sisaldab muu hulgas täiendavat laskemoona Patrioti õhutõrjesüsteemile, Stingeri õhutõrjesüsteeme, laskemoona tankidele, mitmikraketiheitjatele, droonidele, enam kui 30 miljonit padrunit väikerelvadele, miinitõrjeseadmeid ja -süsteeme, lammutusmoona takistuste kõrvaldamiseks, öövaatlusseadmeid, varuosi, generaatoreid.

Kokku on Joe Bideni administratsioon eraldanud Ukrainale 38,3 miljardi dollari ulatuses julgeolekuabi, sellest 37,6 miljardit alates Venemaa täiemahulisest sissetungist mullu veebruaris.

Norra annab Ukrainale viie aasta jooksul seitse miljardit sõjalist abi

Norra võimud otsustasid anda Ukrainale viieaastase programmi jooksul sõjalist abi seitse miljardit eurot, vahendas kolmapäeval Norra välisministeeriumi teadaannet Ukraina uudisteagentuur UNIAN.

See sai teatavaks pärast Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi kohtumist. 

"Toetame Ukrainat nii palju kui vaja. Ukraina toetamise programmi raames annab Norra viie aasta jooksul sõjalist, humanitaar- ja tsiviilabi kokku 75 miljardit Norra krooni ehk umbes seitse miljardit eurot," ütles peaminister.

Samas nõustusid pooled, et NATO ja Ukraina vahelise pikaajalise koostöö edendamine on tähtis eesmärk. "NATO liikmesus on olnud Norra julgeolekupoliitika nurgakivi alates alliansi asutamisest 1949. aastal ja on otsustava tähtsusega nüüd, mil Euroopa on taas sõjas," rõhutas Støre.

Ukraina peaprokurör: Venemaa küüditas pea 20 000 Ukraina last

Ukraina peaprokurör Andri Kostin ütles kolmapäeval, et Venemaa on ebaseaduslikult Ukrainast Venemaale küüditanud rohkem kui 19 400 last. Kostin rõhutas, et need numbrid kajastavad ametlikult kinnitatud arve ning Vene võimud ise on tunnistanud, et on röövinud sadu tuhandeid Ukraina lapsi, vahendas Interfaks-Ukraina.

Lisaks on Kostini sõnul sõja tõttu hukkunud 483 last ja veel 989 on saanud viga.

Moscow Times: Putin oli Moskva droonirünnaku ajal tõenäoliselt kodus

Vene president Vladimir Putin oli suure tõenäosusega oma Novo-Ogarjovo kodus kui Moskvat tabas 30. mail droonirünnak, kirjutas Kremli allikale tuginedes The Moscow Times.

Allika sõnul aeti Vladimir Putin varahommikul julgeolekuteenistuse poolt õhuhäire tõttu üles. Moskva läänepoolseid linnaosi rünnanud droonid tulistati alla. Vene riigiduuma saadiku Aleksander Khinšteini rünnaku järel tehtud ülevaatest järeldub, et Vene õhutõrje neutraliseeris droonid kui need asusid ligikaudu 10 kilomeetri kaugusel Putini residentsist Novo-Ogarjovos.

Üks Vene presidendi residentsi lähistel elav allikas kinnitas The Moscow Timesile, et valjud plahvatused ajasid ta ligikaudu kell kuus hommikul üles. Ka Kremli esindaja Dmitri Peskov viitas, et Vladimir Putin pidi tol päeval tavapärasest varem ärkama. "Presidendi tööpäev algas väga vara," ütles Peskov pressibriifil.

Macron: Ukraina peaks saama erijulgeolekutagatised

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles Bratislavas toimuval julgeolekukonverentsil, et tema hinnangul peaks Ukraina julgeolek olema tagatud lepetega, mis oleks midagi Iisraeli mudeli ja NATO liikmesuse vahepeal.

"Erinevad NATO riigid saavad praegu selliseid tagatisi anda, kuniks Ukraina kaitsealliansiga liitub. Me peame ehitama midagi, mis on Iisraelile antud tagatiste ja täieõigusliku liikmesuse vahepeal," ütles Macron. Prantsuse riigipea sõnul arutatakse seda küsimust lähinädalatel, et oleks võimalik anda Ukrainale käegakatsutavaid tagatisi.

Prantsusmaa president kutsus ka lääneriike üles andma Ukrainale rohkem relvastust, et aidata ukrainlastel läbi viia edukas vastupealetung, vahendas Barrons.

Saksamaa hinnangul võib Ukraina Vene territooriumi rünnata

Saksa valitsuse esindaja Steffen Hebestreit ütles Deutche Welle ajakirjaniku küsimusele vastates, et rahvusvahelise õiguse kohaselt võib Ukraina enesekaitseks rünnata Vene territooriumi. Samas ei toeta Saksa valitsus selliste rünnakute tegemisel Saksa päritolu relvastuse kasutamist.

Saksa kantsler Olaf Scholz suhtles teisipäeval telefoni teel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Ka Briti välisminister James Cleverly ütles teisipäeval, et Ukrainal on õigus kasutada enesekaitseks sõjalist jõudu ka väljaspoole enda riigipiire. "Legitiimsed sõjalised sihtmärgid väljaspoole enda riigipiire on osa Ukraina riigikaitsest. Me peaksime seda tunnistama," ütles Cleverly.

Kirby: USA ei toeta Ukraina rünnakuid Vene territooriumile

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby ütles CNN-le, et USA on selgelt öelnud Ukrainale, et nad ei toeta Ukraina rünnakuid Vene Föderatsiooni territooriumile. Kirby kinnitas, et USA jätkab Ukraina abistamiseks riigi territooriumi kaitsel Ukraina enda pinnal. Kirby sõnul ei taha Ameerika Ühendriigid näha sõja eskaleerumist väljaspoole seda vägivalda, mida Ukraina inimesed on pidanud kannatama, vahendas CNN.

Venemaa laskis õhku Ukraina piiril asuva tee

Ukraina piirivalve teatel õhkis Venemaa Ukraina ja Valgevene piiride kohtumise kohas Venemaale suunduva tee. Ukraina piirivalve kinnitas Ukrainska Pravdale, et plahvatus toimus enne 30. maid.

Venemaa väitel hävitasid nad viimase Ukraina sõjalaeva

Vene kaitseministeerium teatas, et uputasid 29. mail täppisrünnakuga viimase Ukraina sõjalaeva Odessas. Venemaa väiteid ei ole võimalik sõltumatult kinnitada, vahendas TASS. Ukraina kinnitas esmaspäeval, et Odessa sadamas toimus peale õhurünnakut põleng.

Gladkov: Ukraina piiril asuvat Belgorodi tabasid taas rünnakud

Belgorodi oblasti kuberner Vjašeslav Gladkovi teatas, et oblastis asuv Šebekino linn sattus taas rünnaku alla. 

"Šebekino pommitamine. Esialgsetel andmetel on üks kannatanu. Elumajad on saanud kannatada, sõidukid põlevad," teatas Gladkov. 

Lõuna-Venemaal asuva Krasnodari krai kuberner Veniamin Kondratjev teatas kolmapäeva hommikul, et piirkonnas põleb naftatöötlemistehas, vahendas Ukrainska Pravda.

Blinken: USA teeb kolmapäeval teatavaks uued piirangud Venemaa suhtes

USA teeb kolmapäeval teatavaks uued piirangud Venemaa suhtes, samuti meetmed Moskva desinformatsiooni vastu, ütles teisipäeval Ühendriikide välisminister Antony Blinken.

"Homme teatame uutest meetmetest ekspordikontrolli valdkonnas tehnoloogia suhtes, mida on leitud Iraani droonidest, samuti meetmetest võitluses Vene desinformatsiooniga ja inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks internetis," ütles Blinken. 

Blinken võtab kolmapäeval osa NATO välisministrite mitteametlikust kohtumisest Norra pealinnas Oslos.

Venemaa võimud väitsid, et rünnakus Luhanskile hukkus vähemalt viis inimest

Ukrainale kuuluvas Luhanski oblastis hukkus öises pommirünnakus vähemalt viis inimest ja 19  sai haavata, väitsid okupatsioonivõimu ametiisikud. Vene võimud süüdistasid rünnakus Ukraina armeed.

"Ukraina relvastatud rühmituste rünnakus Karpatõ külale hukkus viis ja sai haavata 19 inimest. Esialgse teabe kohaselt korraldasid selle süsteemid HIMARS," teatasid Venemaa julgeolekuametnikud Luhanski oblastis Telegrami vahendusel.

Luhanskist 35 kilomeetri kaugusel läänes asuvas Karpatõs sai kannatada linnufarm ja töötajate ajutised majutuskohad, lisasid võimud. Venelased ei täpsustanud, kas hukkunud ja haavatud olid tsiviilisikud või sõjaväelased, kuid varem teatasid nad neljast surma saanud töötajast.

Vene armee okupeerib valdavat osa Luhanski oblastist ning see on üks neljast Ukraina piirkonnast, mille Moskva enda väitel mullu septembris annekteeris.

Ukraina saab NATO ühe moodsaima jalaväe lahingumasina

Ukrainat hakkab kaitsma üks moodsamaid jalaväe lahingumasinaid CV-90, vahendas portaal Unian kaitseministeeriumi kolmapäevast teadet.

Teate kohaselt saavad Ukraina relvajõud endale jalaväe lahingumasina CV-90 Rootsist.

"See on järjekordne võimas abi Rootsi partneritelt. Need soomukid on kasutuses mitmes NATO liikmesriigis," seisis teates.

Ministeerium teatas ka, et Ukraina meeskondi juba koolitatakse nende lahingumasinatega tegutsemiseks.

Rootsi annab Ukrainale umbes 50 lahingumasinat CV-90. Selle soomuskere ja torn on valmistatud valtsitud terassoomuse plaatidest.

Unian kirjutas varem, et president Volodõmõr Zelenskõi soovib Ukrainas avada Bradley tootmiseks tehase. Eelkõige soovib Zelenski käivitada Ukrainas ettevõtte remondi- ja tootmistehased. Ta on selleks kohtunud juba ettevõtte juhtkonnaga. Esialgu on teada, et lepiti kokku BAE Systemsi kontori avamises Ukrainas.

Venemaa pommitas taas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas teisipäeval Sumõ oblastis asuvat kuut asulat. Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid, vahendas The Kyiv Independent. 

Politico: Wagner kasutab uute võitlejate värbamiseks Twitterit ja Facebooki

Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Kremli rahastatud palgasõdurite grupeering Wagner kasutab sotsiaalmeediat, et värvata juurde droonioperaatoreid, meedikuid. Wagner paneb oma töökuluutused üles ka Twitterisse ja Facebooki. Politico andmetel on Wagner pakkunud palgaks umbes 3190 dollarit kuus. Pole siiski võimalik kindlaks teha, kui edukad need reklaamid on olnud. 

Politico allikate teatel on kuulutustes üleval olevad telefoninumbrid seotud Wagneri või Venemaa luureteenistustega. 

Prantsusmaa digiminister Jean-Noel Barrot ähvardas 29. mail Twitteri EL-is keelustada, kui platvorm ei hakka järgima augusti lõpus jõustuvat Euroopa digiteenuste seadust. 

"Desinformatsioon on üks tõsisemaid ohte meie demokraatiale. Kui Twitter meie reegleid ei järgi, keelatakse see EL-is ära," ütles Jean-Noel Barrot. 

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 470 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 207910 (võrdlus eelmise päevaga + 470);

- tankid 3802 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 7472 (+3);

- lennukid 313 (+0);

- kopterid 298 (+0);

- suurtükisüsteemid 3460 (+15);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 575 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 333 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 3124 (+32);

- tiibraketid 1107 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6230 (+11);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 454 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.