Ettevõtja Parvel Pruunsild saatis kolmapäeva hommikul ise ajakirjandusele teate, et kaitsepolitsei kahtlustab teda kuriteos. Vahel saavad aga kuriteokahtlustused avalikuks prokuratuuri enda initsiatiivil. Kahtlustava maine teiste inimeste silmis saab pihta igal juhul.

"Vikerhommikus" sel teemal arutlenud Ginter osutas, et kõik inimesed tahavad, et teised temast lugu saaksid pidada ja on selge, et lugupidamine mõnevõrra paratamatult langeb niipea, kui isik saab kahtlustuse. Kui kahtlustatav taolise info ise avalikustab, saab tema au ja väärikus mõnevõrra vähem kannatada võrreldes sellega, kui info saab avalikuks muust allikast, näiteks prokuratuurist.

Ginter viitas ühele Ameerikas tehtud uuringule, kus vaadati, kuidas tööandjad suhtuvad sissetulevatesse CV-desse ning ilmnes, et isegi, kui dokumentide seas on õigeksmõistev kohtuotsus koos kohtuniku allkirjastatud kirjaga, et õigeksmõistvat otsust tuleb tõlgendada nii, et isikul ei ole mingit süüd, siis tõenäosus, et sellise CV esitaja kutsutaks täiendavale intervjuule, langeb väga tugevasti.

Mõnes riigis on katsetatud seda, et ei räägita ühestki kriminaalasjast avalikult meedias enne, kui on olemas juba jõustunud kohtuotsus. "Aga selline lähenemine paneks jällegi kindlasti meediale väga suured pidurid peale. Info tuleb avalikuks sellepärast, et avalikkus vajab informatsiooni selleks, et avalikkus saaks efektiivselt toimida," ütles Ginter.

Ka prokuratuurile ei saa tema sõnul panna nõuet, et ta jõuab alustatud asjadega sajaprotsendiliselt süüdimõistva kohtulahendini. "Eesmärk on väga ilus ja õige, aga nõuda prokuratuurilt seda, et ta ühegi asjaga välja ei tuleks, kus võib tulla õigeksmõistev lahend, seda nõuda ei saa. See paneks prokuratuurile juba liiga suured pidurid peale," ütles Ginter.

Kuigi probleemist päriselt lahti ei saa, siis ühe võimalusena selleks, et tegelikult süütu inimese au ja väärikus saaks vähem kannatada, tõi Ginter välja vajaduse avalikkusele selgeks teha, et kahtlustus tõepoolest ongi kahtlustus ja sellest ei ole põhjust teha nii tugevaid järeldusi.

"Aga kahjuks on ka tänapäeval nii, et kui me loeme näiteks ainult pealkirju ja inimeste tähelepanu on lühikene, väga paljud loevadki põhiliselt ainult pealkirja, siis pealkirjades kipub süütuse presumptsioon järgimata jääma. Pealkirjades päris tihti juhtub seda, et pannakse isikule midagi väga selgelt süüks, ilma et lugejale oleks antud hoiatus, et tegemist on ainult kahtlustusega," kritiseeris Ginter, mööndes samas, et tasapisi on olukord meediakajastustes paremaks läinud.

Lisaks tuletas Ginter meelde eesti vanasõna, et kus suitsu, seal tuld. See tähendab, et meil on hulk kriminaalasju, kus on küll õigeksmõistev kohtulahend olemas, aga avalikkuses ikkagi väga suur hulk inimesi usub, et tegelikult oli inimene selles asjas ikkagi süüdi.

Eesti õigussüsteemis on kahju kompenseerimise süsteem olemas neile, kes on kohtueelse menetluse ajal kinni istunud. Ginteri sõnul võib vaielda, kas see on piisav ja selge on see, et osa inimeste jaoks on ta kindlasti ebapiisav, sest inimeste sissetulekud on väga erinevad. "Õnneks korruptsiooniasjade puhul inimesed kinni ei istu, aga mainekahju hüvitamiseks meil mingisugust head versiooni ei ole," märkis Ginter.