Eesti majandus on olnud neli kvartalit järjest languses ning see on Euroopa Liidu halvim. Kaasiku sõnul on majanduse keerulisse seisu viinud sõjast tulenev ebakindlus.

"On täitsa mõistetav, et kui meie naaberriik alustab suurt sõda ja kõik tarneahelad, mis on sellega seotud, on sisuliselt purustatud, teiseks on Skandinaavias kinnisvarasektori suur langus ja sealne ehitusturg madalseisus, mis vähendab nõudlust meie toodete järele, siis on oodatav see, et me näeme, et just eksportival sektoril on keeruline," rääkis ta.

"Paratamatult just need ettevõtted, kes ise ei suuda hinda tõsta, eelkõige just eksportiv sektor, kes on rohkem hinnavõtja, siis nendel ongi rohkem probleeme ja me näeme ka üksikuid ettevõtteid, kes juba on ka oma tootmist sulgenud," ütles Kaasik

Samas on palgakasv Eestis olnud kiire. See tuleneb Kaasiku sõnul kiirest hinnatõusust, mida on samuti sõda tagant tõuganud. Kaasik tõdes, et palgasurve mõjutab osasid ettevõtteid.

"Ja ma arvan, et näeme seda, et tööpuudus hakkab kasvama. Praegu kesksed stsenaariumid siiski annavad lootust, et me ei näe väga kiiret tööpuuduse kasvu, aga ebakindlust on palju. Pigem ma ütleks niimoodi, et parem on ära elada vast mõni protsent madalama palgaga, aga peaasi, et tööd oleks," rääkis ta.

Kaasiku sõnul võiks töötajad arvestada sellega, et palka juurde küsides ei pruugi nende töökoht kauaks püsida.

"Kindlasti peaks arvestama sellega, eriti ettevõtted nendes sektorites, kellel nii hästi ei lähe, et mida rohkem suuremat palka küsitakse, seda suurem on tõenäosus, et võib-olla tööd väga kauaks ei jätku."

Prognooside järgi võiks tänavu kolmandas kvartalis Eesti majandus hakata tugevnema. Kaasik tõdes, et ebakindlust on jätkuvalt palju ning eksportival sektoril ei pruugi kiiresti paremaks minna. Samas on ta lootusrikas.

"Kuna langus algas juba möödunud aastal, siis aastavõrdluses loodetavasti langustempo ikkagi enam sellises suurusjärgus ei ole nagu me praegu nägime," sõnas ta.

"Aga see ebakindlus on samas väga palju edasi lükanud ka kodumaiseid otsuseid – nii ettevõtete investeeringuotsuseid kui ka majapidamiste otsuseid. Kui kindlustunnet rohkem tekib, siis tegelikult raha on majapidamistel, et see majandus natuke paremini käima saada," rääkis Kaasik.

Kaasiku sõnul on Eesti ettevõtjad näidanud, et nad on paindlikud ning suudavad uue olukorraga kohaneda. Tema hinnangul võiks eksportivad ettevõtted seda ka nüüd teha.

"Kui Skandinaavia turule enam nii lihtne ei ole müüa, äkki leitakse mõned uued turud. Kui hinnakonkurentsivõime ei ole piisav, siis loodetavasti leitakse need võimalused, et toodangu lisandväärtust kasvatada, et saaks seda hinda küsida. Ma usun, et pikemas perspektiivis siiski meil see seis nii halb ei ole."