"Kõige tõenäolisem loogika on ikkagi selles, et venelased kartsid, et üks Ukraina rünnakusuund on üle Dnipro jõe. Kuigi ma isiklikult pean seda üsna ebatõenäoliseks, et see oleks ukrainlaste põhisuund," kommenteeris Kannik teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis +". Tema sõnul oleks nii laia jõe forsseerimine, kui sellest tuleb vaenlase tule all üle tuua kümneid tuhandeid mehi, ülimalt keeruline operatsioon.

"Teine mõte, mis venelastel võib-olla, on see, et saavutada rahvusvahelises üldsuses selline meelelaad, et sõda tuleb kohe iga hinna eest lõpetada, kuna muidu ei tea, mis katastroofid meid veel ees ootavad. Ma ei usu, et ka see toimiks," rääkis Kannik.

Kui nüüd on tammi purustamisega laialdased alad peamiselt jõe idakaldal, kus asusid Vene üksuste positsioonid, üle ujutatud, siis see sunnib neid jõest 10–15 kilomeetrit kaugemale liikuma, märkis Kannik. "See võib tähendada ühel hetkel ka seda, et igapäevane suurtükituli Hersoni linnale vähemalt mõneks ajaks peatub," ütles ta.

Ukraina energiasüsteem saab hakkama

Kannik tunnistas, et tammi purustamisega on suurenenud oht Zaporižžja tuumajaamale, kuid Ukraina esindajate sõnavõtud lubavad arvata, et sellega saadakse hakkama.

"Kui vaadata Ukraina ametiisikute sõnavõtte täna hommikul, siis need on pigem rahustavad ja nad ütlevad, et olukord on kontrolli all ja nad otsest ohtu siiski Zaporižžja tuumajaamas praegusel hetkel ei näe," märkis ta.

"[Kahhovka] hüdroelektrijaam ei olnud enam Ukraina käes juba sõja algaegadest alates. Venelased lülitasid selle välja ning Ukraina kontrollitud territooriumile sealt elektrit ei tulnud ja nagu ma aru saan, viimastel kuudel ei tulnud sealt ka Vene kontrollitavale territooriumile enam elektrit. Nii et hetkel võimsusi sellega seoses ei ole kaotsi läinud," selgitas ta.

Märgid näitavad Ukraina valmistumist vastupealetungiks

Kanniku sõnul on näha Ukraina valmistumisest vastupealetungiks, kuid päriselt see veel alanud ei ole.

"Märke on näha, ukrainlaste tegevus mitmel rindel on viimase kolme-nelja päevaga oluliselt aktiveerunud. Seesama Vuhledari ja Volnovahha suund – seal on selgelt senisest rohkem toimetamist. Sama moodi Zaporižžja suunas on olnud senisest rohkem toimetamist. Lisaks võtame arvesse ka seda, mida Ukraina on teinud Venemaa territooriumil Belgorodi oblastis ja naaberoblastites, kuigi sellel on küll võib-olla rohkem tähtsust psühholoogiliselt, mitte niivõrd sõjalisest seisukohast. Ukrainlaste aktiivsus on selgelt viimase nädala jooksul suurenenud," rääkis ta.

"Aga et see oleks nüüd suure rünnaku algus, seda ma pigem ei arva, see on ettevalmistusperiood," ütles Kannik.

Dnipro jõel asuv Kahhovka veehoidla tamm lasti teisipäeva varahommikul õhku, tekitades suure üleujutuse Dnipro kallastel. Ukraina süüdistab rünnakus Venemaad.