"Eks see kindlasti häirib [Ukraina vastupealetungi algust], selles ei ole kahtlust, aga ma arvan, et ta seda ära ei jäta. Võib-olla mõned plaanid kiirenevad, mõned võib-olla jäetakse kõrvale – ma seda nii täpselt ei tea, aga kindlasti ei tee see ukrainlastel vastupealetungi läbiviimist kergemaks," rääkis Saks tammi õhkimise mõjust Ukraina oodatavale vastupealetungile.

Teiseks tõi Saks aga esile, mida otsus tamm purustada näitab Venemaa plaanide kohta.

"Kui vaadata psühholoogilist poolt, siis Venemaa ütleb sellega, et neil ei ole enam võimet Ukrainat enda kontrolli alla saada, et me ei jää siia ja lahkume," rääkis ekspert.

"Ja muidugi on Venemaal vaja lahendada üks küsimus veel: Krimmi veevarustus tuleb sealt Kahhovka veehoidlast tammi taga asuva kanali kaudu, mis saab nüüd ka väga tõsiselt kannatada. See tähendab seda, et Venemaa ju tegelikult selle sammuga ütleb välja, et me tõenäoliselt oleme sunnitud Krimmist lahkuma," märkis Saks.

Venemaa motiiv võib olla tähelepanu kõrvale juhtida

Rääkides Venemaa motiivist tamm õhkida tõi Saks esmalt esile Ukrainalt võimaluse võtmise tungida allpool tammi, Hersoni linna juures, üle Dnipro jõe.

"Teine motiiv on see, et Ukraina tähelepanu läheks sellele katastroofile ja selle tagajärgedega tegelemisele ning see vähendaks Ukraina võimet ja tahet vastupealetungi läbi viia, takistaks seda," märkis Saks.

"Lisaks saaks selle õnnetusega luua teatava šantaaži Zaporižžja tuumajaamale, kuna jahutusvett, mis tammi purunemise tulemusena voolab sellest veehoidlast välja, jääb tuumajaama jaoks väheseks ja see tekitab suure meediasurve," rääkis julgeolekuekspert.

"Ja lõpetuseks ongi meedia tähelepanu võitmine Venemaa jaoks eriti oluline, et tähelepanu läheks mujale neilt sündmustel seal Belgorodi oblastis ja teistes rindelõikudes, kus Venemaal on hakanud halvasti minema," lisas Saks.

Ukraina oli sellega arvestanud

Saks tõdes ka, et ilmselt oli Ukraina juba arvestanud sellega, et Venemaa võib Kahhovka tammi õhkida.

"Kuna sügisel Venemaa juba ähvardas sama asjaga – kui Ukraina vabastas Dnipro läänekallast, siis tehti ka terve rida simulatsioone, et millised alad see üleujutus katab," rääkis ta.

Valdavalt peaks vesi kahjustama Dnipro idakalda alasid, kus praegu paiknevad Vene väed, kuid samas on sealsetel okupeeritud aladel ka asulaid, kust peavad lahkuma kohalikud elanikud. Lisaks ujutatakse siiski üle ka mõningad asulad Dnipro läänekaldal, mistõttu võib tekkida vajadus evakueerida ka näiteks Hersoni mõned väiksemad eeslinnaosad, märkis Saks.

"Aga ma olen üsna kindel, et Ukraina on selle stsenaariumiga arvestanud. On selge, et selleks päriselt valmis olla ei saa, aga ma arvan, et nad ikkagi vähemalt vaimselt olid valmis. On ka näha, et nad on praegu juba õnnetusele reageerimiseks vastava staabi loonud ja asunud nende probleemidega tegelema," rõhutas ta.

Dnipro jõel asuv Kahhovka veereservuaari tamm lasti teisipäeva varahommikul õhku, tekitades suure üleujutusohu Dnipro kallastel. Ukraina süüdistab rünnakus Venemaad.