Karus: Vene kaevikutest läbi tungimine on Ukrainale üks raskemaid ülesandeid
Venemaa on lõunarindel pool aastat kaitserajatisi ehitanud ning vastupealetungi käigus nendest läbi tungimine on Ukraina jaoks üks raskematest ülesannetest, ütles brigaadikindral Vahur Karus "Ukraina stuudiole".
Karus rääkis saates, et praegu käib alles Ukraina vastupealetungi algusfaas ning Kiiev on hästi varjanud, kuhu tema vägede põhilöök läheb.
"See, kuidas ukrainlased on oma kaardid välja mänginud ehk suurendanud survet terve rinde ulatuses – me räägime nii põhjast kuni alla lõunani välja –, ilmselgelt ei luba ka Venemaal tegelikult kuhugi oma reserve täpsemalt koondada. See on täpselt üks neid põhiasju, mida sa oma pealetungil püüad võimalikult kaua varjata, et kuhu läheb su põhilöök," rääkis Karus.
Lisaks püüab Ukraina üles leida Vene vägede nõrgad kohad, kust on võimalik hakata rohkem läbi suruma. "Ehk see 20 brigaadi, millest on avalikes allikates räägitud, mis on ettevalmistatud /.../ – kui võtta nende üksustega üks selline suur löögisuund, siis see oleks väga magus sihtmärk olnud Vene Föderatsiooni vägedele. Kindlasti on Ukraina üritanud seda võimalikult hästi maskeerida, hajutada. Ja need tegevused, mida meie praegu näeme, tuleb arvestada, on tegelikult rünnaku esimene faas," selgitas brigaadikindral.
Ukraina vastupealetungi üks raskemaid operatsioone on Karuse hinnangul Vene kaitserajatistest läbi tungimine.
"Mida me ei tohi ära unustada, on see, et vähemalt pool aastat on Venemaa väga selgelt näiteks lõunarindel rajanud kaitserajatisi ehk tõkkeid: tankitõrjekraave, kaevikuid, miinivälju, kõiki asju. Sellest läbi tungimine on üks raskemaid operatsioone, eriti kui sa teed seda ettevalmistatud kaitse vastu," sõnas Karus.
Viimasel ajal on tulnud ka teateid Ukraina luureoperatsioonidest ja Karuse sõnul on igasuguse sõjalise operatsiooni osa see, et püütakse vaenlasele võimalikult lähedal midagi korda saata.
"Nende üksustega, kes sul juba ees on, mida nimetame lähivõitluseks, pead sa nagunii tegutsema ja üldjuhul nendega saadakse ka hakkama, aga probleem on selles, et sa tahad, et see pealevool lõpeks ühel hetkel ära. Ja ma arvan, et Ukraina on tegelikult terve sõja vältel, mida aeg edasi, järjest rohkem liikunud sinna, kus nad takistavad kõikide võimalike vahenditega Vene Föderatsioonil oma reservide ja vägede liigutamist sinna, kuhu Ukraina ei taha, et nad satuksid," selgitas Karus.
Brigaadikindral: Kahhovka tammi lõhkamine on kasulik vaid Venemaale
Kuigi ei ole ametlikke andmeid selle kohta, kas Kahhovka tammi lasid õhku Vene väed, tõi see tegu Karuse hinnangul kasu üksnes Venemaale.
"Ma ka ise sõjaväelasena olen paar korda spekuleerinud mõttega, et Ukraina võib Hersoni juures teha sellise suurema ülemineku ja üritada otse minna Krimmi peale, aga see on selles suhtes nii kõrge riskiastmega operatsioon, et Dnipro jõgi seal on ikkagi väga lai. Ehk ukrainlastel, tundub, et ei ole mingit põhjust, miks nad oleks pidanud selle tammiga midagi tegema, arvestades ka seda, et Ukrainal on lõunat vaja selleks, et saada sadamad uuesti lahti ja majandus käima ja mõjutada Venemaad Krimmis. Nüüd, kui see tamm on ära lastud, siis see sai väga selgelt tegelikult mängida ainult venelaste kasuks," kommenteeris Karus.
Tema hinnangul ei pruukinud tammi lõhkamise otsust teha Venemaa kõrgemad sõjaväelised otsustajad, vaid ka kohalik komandör.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Reimo Sildvee