Kuigi vene õppekeelega koolide õpilased läbivad üheksa põhikooliaasta jooksul vähemalt 1050 eesti keele tundi, ei saavuta kolmandik eesmärgiks seatud keeleoskuse B1-taset, mis lubaks neil järgmisel haridustasemel õpinguid edukalt jätkata. Riigikontroll leiab, et nii eesti keele õppe taseme tõstmiseks kui ka eestikeelsele aineõppele üleminekuks on vaja rohkem eesti keelt oskavaid õpetajaid ning suuremat nõudlikkust riigilt ja omavalitsustelt.

"Ma ei saa öelda, et see oleks mulle üllatus olnud. Me oleme tegelikult seda kõik teadnud," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

Kallas nentis, et õpitulemused võivad järgmise viie aasta jooksul veelgi langeda, sest koroonapandeemiast tingitud vaheaastatel ajal on B1-taseme sooritajate hulk langenud.

"See, et haridusministeerium ei ole juhtinud eesti keele õppe eesmärkide täitmist ega teinud ka järelevalvet, vastab ka tõele. Ja selles mõttes ei olegi mul siin midagi rohkem kommenteerida, kui see, et töö on olnud tegemata ka haridusministeeriumi poolt," lausus Kallas.

"Täna on selline seis, et me oleme tegemas järelevalvet kõikides vene õppekeelega koolides. Meil on pooltes koolides järelevalve tehtud. Selle aasta lõpuks peaksid kõikides koolides järelevalved olema läbi viidud ja seekordne järelevalve on põhjalikum, ehk järelevalve ei puuduta ainult seda, et me vaatame õpetajate eesti keele tasemetunnistusi, vaid me päriselt käime tundides ja jälgime, kuidas eesti keeles õpetatakse," lisas minister.

Kallase sõnul midagi rõõmustavat senine järelevalve näidanud ei ole. "On tublisid koole, aga probleemid on sügavad," märkis Kallas.

Veelgi sügavam keeleoskuse keel on Kallase sõnul kutsekoolides.

Kallas rääkis, et kohtus kolmapäeval Tallinna linnavalitsuse esindajatega ja leppis kokku, et koolides valitakse välja nõrgemad koolid, kes rohkem tuge vajavad.

Kõlvart: eesti keele õpe ei ole olnud süstematiseeritud ega leidnud vajalikku ressurssi

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et on nõus riigikontrolli auditi tulemustega, mis kinnitavad, et senine eesti keele õppe korraldus ei ole taganud piisavat keeleoskust vene õppekeelega koolide lõpetajate seas.

"Täna peame tunnistama, et riskid pole seotud ainult vene koolidega, vaid ohus on kogu Eesti koolisüsteem tervikuna. Eesti keele õpetamine koolides, aga ka täiskasvanutele on toimunud ühtse juhtimise ja süsteemita, toetudes peamiselt Euroopa Liidu rahastusele. Õpetajate puudus on üleüldine ja eksistentsiaalne ning selle probleemi juured on kõrghariduse süsteemis. Tellimus eesti keeles aineid õpetavatele õpetajatele on olnud ebapiisav. Vajaka on ka neist, kes õpetavad õpetajaid," kommenteeris Kõlvart.

Kõlvarti hinnangul ei ole riigi poolt sisuliselt midagi ette võetud, et tagada eestikeelsele koolile sujuv üleminek nii, et ei kannataks hariduse kvaliteet, õpilased ja õpetajad.

"Eesti- ja venekeelsed koolid konkureerivad samadele õpetajatele ja ülemineku käigus probleem hakkab süvenema. Lisaks hakkavad vene kodukeelega pered juba praegu panema oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse veel intensiivsemalt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel peab omavalitsus pakkuma koolikoha kodu lähedal, mitte emakeele alusel. Samas nõuab teise emakeelega laste õpetamine erimetoodikaid ja lisaressurssi, mida seni pole koolidele antud," rääkis Kõlvart.

"Me alustame 2024. aastal alushariduse ning esimeste ja neljandate klasside üleminekuga taas ilma vajalikku baasi ette valmistamata. Ainuüksi Tallinnas on puudu ligi 700 lasteaiaõpetajat, kes vastaksid C1 eesti keele oskuse tasemele. Sama taseme esimese ja neljanda klassi õpetajaid on vajaka 144, 2025. aastal juba 290 õpetajat. Kuigi haridus- ja teadusministeerium ja linn korraldavad õpetajatele täiendõpet ja keelekursusi, ei ole füüsiliselt võimalik mõne aasta jooksul õpetajate arvu drastiliselt suurendada. Õpetajate koormust peaks vähendama, nende töötingimusi parandama, aga praegu toimub hoopis vastupidine protsess," märkis Kõlvart.

Edukaks osutunud keelekümbluse potentsiaali pole Kõlvarti sõnul täies ulatuses ära kasutatud ja nüüd soovib riik sellest metoodikast 2027. aastast üldse loobuda. "Samas on teada, et keelekümbluse klassist pärit noored on 4,5 korda edukamad kõrgkoolidesse sisseastujad kui nende eakaaslased. Riigikontrolli audit märgib, et tõhusatest keeleõppemeetoditest – lõimitud aine- ja keeleõpe, sh varane keelekümblus – on osa saanud vaid viiendik vene koolide lastest."

"Riigikontrolli raport ütleb otsesõnu, et haridus- ja teadusministeerium peab varasemast süsteemsemalt toetama omavalitsusi ja koole, sest üleminekuga seotud probleemide lahendamist ei saa jätta ainult koolijuhtide ja omavalitsuste ülesandeks. Tallinna linn on valmis sisuliseks koostööks ministeeriumiga, et minimeerida üleminekust tingitud võimalikke negatiivseid tagajärgi ja tagada kõikides koolides õppekvaliteet," ütles linnapea veel.