Juba 15 aastat kestnud projekti käigus on nüüd selle elektriliini valmimisega Eesti energiajulgeolek ja sõltumatus tänaseks juba peaaegu tagatud.

"Väga paljud asjad on saanud siin viimase 14 kuu jooksul peale Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukraina suhtes veel täiendavalt ära teha. Nii et ma arvan, et kui Venemaa oleks tahtnud midagi teha energeetiliselt meie vastu, siis kõige nõrgem hetk oli pigem eelmisel talvel. Järgmine talv on kindlasti juba oluliselt suurem varustuskindlus tarbijatele ja oluliselt väiksemad riskid selleks, et hoida tuled põlemas ja kodud soojas siin Eestis," rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Algselt oli Balti riikidel kavas Venemaaa elektrivõrgust täielikult eralduda 2025. aasta lõpuks, kuid hiljuti leppisid kolme riigi peaministrid kokku, et lahkumist tuleb kiirendada. Kliimaminister Kristen Michali sõnul on kõik tööd graafikus.

"Ütleme nii, et energeetikas ikka see, mida Venemaa Ukrainas toimetab, on ikkagi julgeolekuküsimus, mis tähendab seda, et uute ühenduste loomine ja sellise oma sageduse hoidmine ja oma võimsuste loomine on hädavajalik. Nii et me saame hakkama, me oleme graafikus ja kõik tööd liiguvad praegu plaanipäraselt," rääkis Michal.

Taavi Veskimägi sõnas, et kogu projekti Eesti osa maksab 350 miljonit eurot. Tarbijate rahakotti see aga ei mõjuta. "Minu jaoks on see hästi oluline ka öelda, et kuigi ta maksab 350 miljonit, tarbijale see täiendavat võrgutasu kaasa ei too, et me need investeeringud oleme teinud," ütles ta.

Sünkroniseerimise projekti kuulub veel ka teine, ühest liinist koosnev ühendus, mille uuendamine on samuti alanud.