Elering: võrgu desünkroniseerimise varasemaks toomine on täiendav risk
Leedu tahab Venemaa elektrivõrgust varem lahti ühenduda. Eesti ei ole varasema ajaga nõus, tuues põhjuseks pooleliolevad ehitustööd Eesti-Läti liinidel, mistõttu pole Eesti piisavalt varustuskindel.
Leedu süsteemioperaatori Litgrid juht Rokas Masiulis ütles, et ei ole eetiline enam kauem Venemaaga seotud olla, seega tahab Leedu elektrivõrgu kavatsetust varem ehk 2025. aasta asemel 2024. aastal Mandri-Euroopaga sünkroniseerida.
"Nähes, mis toimub Ukrainas, ei taha keegi Leedus enam Venemaa elektrivõrgu osa olla. Isegi, kui see toob kasu, ei ole see midagi, millega me tahame jätkata," ütles Masiulis.
Eesti kliimaministri Kristen Michali sõnul tõid riigid lahtiühendamise juba 2026. aastalt 2025. aastale ning nüüd on Leedu teinud desünkroniseerimisest poliitilise otsuse.
"Meie Eestis, Lätis, igal pool mujal ei pea Venemaad mõistlikuks partneriks, selles pole kahtlust. Aga elektrisüsteemi ehk sageduse küsimused ei ole võib-olla nii palju poliitilise hoiaku küsimused, vaid see, millised on meie elektriliinid. Ja selleks on erinevad uuringud, mis näitavad, et selleks, et Eestis oleks elektrienergia katkestusteta tagatud, peavad meil olema ühendused Lätiga ja peavad meil olema ka need seadmed, mis hoiavad seda sagedust võrgus," kommenteeris Michal.
Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk rääkis, et praegu ei ole Eesti piisavalt varustuskindel, kuna ehitustööd Eesti ja Läti vahel alles käivad. Litgridi juht sõnas aga, et Eesti elektrivõrk on tugevam kui Leedu võrk ning peaks Venemaast lahtiühendamisele vastu.
"Poola, Gdanski Instituut, mis on sõltumatu, näitas pärast uuringu tegemist, et Eestis ei esineks elektrikatkestusi. Ehk süsteem on töökindel. Seega seepärast mõtlesime me pärast Poola uuringut, jõudsime järeldusteni, aga Elering jäi samale seisukohale, öeldes, et jätkuvalt midagi ei muutu," sõnas Masiulis.
Kilk ütles, et riskide vältimiseks ei ole mõistlik desünkroniseerimist siiski veel varasemaks tuua.
"Kaugelt vaadates tundub, jah, et võib-olla naabri aias ongi muru rohelisem ja kõik ilusam. Me ise hindame seda, et tegelikult Eesti võrk saab piisavalt varustuskindlaks ikkagi alles siis, kui me teeme need vajalikud investeeringud valmis. Meil ei ole täna ise valmidust võtta endale täiendavat riski, mis kahtlemata see ju täiendav risk on," rääkis Kilk.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"