"Balti riikide ja Poola juhid ning Euroopa Komisjoni president kirjutasid 2018. aastal alla kokkulepe Balti riikide sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga aastaks 2026. See on täna kõikide vahel kehtiv kokkuleppe," ütles Veskimägi reedel ERR-ile. "Täna on riikide vahel kehtiv lepe ja meie ei oska küll kuidagi teisiti, kui et sellest leppest tuleb lähtuda. Loomulikult võib kõiki teisi [võimalusi] kaaluda, aga niikaua kui ei ole lepitud kokku teisiti, kehtib see lepe."

Leedu parlament võttis neljapäeval üksmeelselt vastu muudatused Leedu elektrivõrgu Euroopa võrguga sünkroniseerimise seadusesse, tuues sünkroniseerimise tähtaja umbes poolteist aastat ettepoole, 2024. aasta algusesse.

Eleringi juht viitas Leedu sisepoliitikale ning küsis, kas Leedu positsioon on nüüd avada 2019. aasta kokkulepe ja riik teeb ettepaneku sünkroniseerimise tähtaja muutmiseks.

Veskimägi rääkis ka sellest, et kui Eesti oleks algselt soovinud üldse sünkroniseerimist Soome kaudu Põhjamaade elektrivõrguga, siis kompromissina lepiti kokku ikkagi sünkroniseerimine läbi Poola Mandri-Euroopa võrguga, aga tingimusel, et seda teevad kolm Balti riiki koos.

"Sellist olukorda ei saa põhimõtteliselt esineda, kus üks, teine või kolmas osapool hakkab tegema mingeid soolosid. Ettepanekuid, nii nagu see Leedu parlamendi ettepanek on, võib arutada, kui keegi osapool tahab, aga niikaua kui kokku lepitud ei ole teisiti, nii kaua kehtib see kokkulepe," rõhutas Eleringi juht.

Veskimägi ütles ka, et räägib nendel teemadel igapäevaselt oma Leedu ja Läti kolleegiga ning tehnilistes aspektides valitseb nende vahel üksteisemõistmine. "Läti ja Leedu kolleegid on tehnilisel tasemel väga selgelt teadlikud kõigist nendest riskidest, aga tõenäoliselt ei ole siin tegemist tehnilise aruteluga. Tõenäoliselt on need arutelud pigem poliitilist laadi ja miks nad sellised on, seda enam mina siin põhivõrgu tasemelt kuidagi kommenteerida ei oska."

Eesti oleks valmis 2025. aasta alguses

Selgitades, miks plaanitust varasem Vene elektrivõrgust lahti ühendamine ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga Eesti jaoks ei sobi, tõi Veskimägi välja Eesti puudulikud ühendused Lätiga.

Eest-Läti liine praegu rekonstrueeritakse ning kolmest liinist töötab korraga ainult kaks. Kui algselt pidi nende remont lõppema 2025. aasta teises pooles, siis Eleringil õnnestus tööde teostajaga tähtaeg varasemaks kaubelda.

"Esimene tähtaeg, mille puhul võiks rääkida sünkroniseerimisest ja mis ei seaks ohtu Eesti tarbijate elektrivarustust on 2025. aasta algus," ütles Veskimägi. "Ja just tänu sellele, et meil õnnestus leppida kokku kolmanda Eesti-Läti liini rekonstrueerimine varasemalt, kui algselt plaanitud. Algselt me plaanisime vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele, mis täna kehtib, teha seda 2025. aasta oktoobriks. See oleks väga selgelt rahuldanud seda riikidevahelise [sünkroniseerimise] kokkuleppe tähtaega (2025 lõpp – toim.), aga arvestades geopoliitilisi probleeme siin regioonis ja maailmas laiemalt, siis asusime töövõtjaga läbirääkimisse ja suutsime tuua rekonstrueerimise kuupäeva 2024. aasta detsembrisse," rääkis ta.

Juuni algul pandi tööle Eesti-Läti uuendatud elektriühenduse kahest kõrgepingeliinist esimene, teine liin on veel remondis ning samuti tuleb renoveerida teine ühendus, milles on üks kõrgepingeliin.

"Nii et 2025. aasta algusest kõige varasemalt saame me üldse hakata rääkima sellest, et nii rahaliselt kui tehniliselt oleks üldse sünkroniseerimine Balti riikide poolt initseerituna võimalik. Ilmselgelt kõik varasemad tähtajad on ebarealistlikud," rõhutas Veskimägi.

"Kindlasti me ei tee ettepanekut Eesti valitsusele teha seda enne 2025. aasta algust. See on meie hinnangul liiga suur risk Eesti tarbijate elektrivarustusele ja see on potentsiaalselt liiga kallis Eesti tarbijatele kinni maksta," lisas Eesti põhivõrguettevõtte juht.

Eesti jaoks on riskid suurimad

Nii Veskimäe kui ka kliimaminister Kristen Michali sõnul kaasnevad sünkroniseerimise kiirendamisega riskid.

"See tempo, millal ühest sagedusalast teise üle minna, mil viisil, kas sul on kõik vajalikud seadmed, on küsimus energiajulgeolekust, inimeste toimetulekust. /.../ Eesti jaoks on selles soovimatus tempo kiirendamises ikkagi teatud riske. See võib tähendada nii energeetika puhul puudujääki, võib tähendada teatavat rahalist väljaminekut," rääkis Michal.

Leedukate otsus on Eesti jaoks seda üllatavam, et kolme Balti riigi ühiselt tellitud sõltumatu analüüs, mille koostas Poola uurimisinstituut, nimetas samuti tormakust riskantseks.

Veskimägi rõhutas, et Balti riigid peavad Mandri-Euroopaga sünkroniseerimisel toimima ühtsena ning vastasel juhul ähvardavad kolmest riigist suurimad riskid just Eestit.

"Üks kõige olulisem printsiip, mis on olnud algusest peale ja mis peab nii olema, on see, et Balti riigid on elektrilises vaates üks tervik ja saab olla nii, et kas sünkroniseerivad kõik või mitte keegi. See ei saa olla nii, et üks nupp sisse, teine nupp välja - et kes just parasjagu tahab sünkroniseerida, see sünkroniseerib," rääkis ta.

Kuna Eesti on ühendusest Poolaga kaugemal, siis oleks ka igasugused riskid meie jaoks kõige suuremad, tõdes Veskimägi: "Kindlasti selles mõttes ka riskide jagunemine kiiremal sünkroniseerimises Balti riikide sees ei ole proportsionaalne."

Nõrgad ühendused Lätiga tekitavad potentsiaalse riski, et Eesti võib eralduda ka Lätist, Leedust. "Seesama liin, millest ma siin just eelnevalt kõnelesin ja mis tuleb rekonstrueerida, tekitab kindlasti kõikide tegevuste puhul, mis on enne 2024. aasta detsembrit, potentsiaalselt riski, et Eesti võib eralduda ka Lätist ja Leedust. Ja kindlasti Eesti eraldiseisva sünkroonalana on väga väike ja potentsiaalsed riskid, et just talvise tiputarbimise ajal ei ole piisavalt tootmisvõimsusi, kuna meil tuleb piirata ühikvõimsused elektrisüsteemis maha, et elektrisüsteemi dünaamilist stabiilsust tagada, võib olla probleem. Sellist olukorda me kindlasti lubada ei saa."

Tänavu 12. mail Tallinnas kohtunud Eesti, Läti ja Leedu peaminister teatasid, et võtavad suuna Vene elektrivõrgust lahkumisele ja Mandri-Euroopa võrguga liitumisele varem kui praegu kavandatud 2025. aasta lõpp. Samas ei otsustatud uut tähtaega, märkides, et see oleneb tehnilistest võimalustest.