Valitsuse liikmed kärpekohti veel avaldama ei kipu
Ministritel on veel vaid kaks nädalat aega, et leida võimalikke kärpekohti oma valitsusalast. Kuigi võimalikke kokkuhoiukohti arutati juba sel nädalal, ei soovi valitsus neist täpselt rääkida. Kindel on, et maksumaksjatel tuleb rohkem makse maksta ja riigil rihma koomale tõmmata.
Ministrid otsivad oma haldusalas kokkuhoiukohti, kuid lihtne neid leida pole. Peaminister Kaja Kallas ütles tänasel pressikonverentsil, et sadu miljoneid säästa pole võimalik, aga riigieelarve on nii pingelises seisus, et iga euro, rääkimata miljonist on oluline.
"Meil ei ole erimeelsusi, küll aga on seal keerulisemaid asju, mis kindlasti tekitavad negatiivset tagasisidet. Aga tähtis on see, et meil on see soov ja sinna mida me kokkuvõttes teeme või ei tee, jõuame siis, kui me paneme kokku riigieelarvet," ütles Kallas.
Kallas ei soostunud näidetega selgitama, mida ta keeruliste valikute osas silmas pidas, põhjendades keeldumist, et näitesse jäädakse kinni. "Ma eile testisin oma fraktsioonis seda ja täpselt sinna näidetesse jäädi kinni. Seda ma ei tahaks teha praegu. Tuleme koos kõigega välja," ütles Kallas.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul tõstab riik küll makse, kuid peab ka ise hakkama püksirihma pingutama ja oma kulutusi kärpima.
"Sellist palgarallit, nagu on toimunud viimased aastad avalikus sektoris, kindlasti ei tule. Mis täpsemalt hakkab saama, seda me hakkame arutama sügisel, kui on päriselt eelarve läbirääkimised," sõnas Tsahkna.
Kas see tähendab et päästjad ja politseinikud jäävad loodetud palgatõusust ilma? "Ei, see ei tähenda üldse seda. See, millised palgatõusud, mis sektoris, kas näiteks õpetajad, on samamoodi pikaaegne kokkulepe. Kuidas need tulevad, seda tulebki nüüd arutada ja need vahendid tuleb leida ministeeriumide seest," sõnas Tsahkna.
Haridusminister Kristina Kallas ei olnud täna valmis kärpeteemat kommenteerima. Oma kirjalikus vastuses ütles Kallas, et haridus- ja teadusministeeriumis on tegevused ning nende katteks olevad ametikohad ja eelarve hetkel üle vaatamisel. "Hindame kriitilise pilguga, millega peame jätkama ning millega jätkamine pole otstarbekas," sõnas Kallas.
Kõike konkreetsem oli täna oma väljaütlemistes sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes ühe võimaliku kokkuhoiukohana tõi välja puuetega lastele mõeldud teenuste reformi, mis peaks halduskulusid kokku hoidma.
"Siin me halduskulusid ei hoia kokku kümnetes miljonites ega ka miljonites, aga me otsime tõepoolest ka igat sadat tuhandet eurot, et oma inimesi aidata ja vähem jooksutada neid eri ametiasutuste vahel," sõnas Riisalo.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK