Kolmapäeval kella 17.15 ajal võttis riigikogu vastu perehüvitisi vähendava seaduse, mille teine lugemine jäi esmaspäevasel ja teisipäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli.

Seejärel jätkus tunde valitsuse usaldusküsimusega seotud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise teine lugemine. Seadusemuudatused muudavad kohalike omavalitsuste üksustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Eelnõu teine lugemine lõppes kell 1.20, kui toetust ei leidnud opositsioonierakondade ettepanek eelnõu lugemine katkestada.

Seejärel leidis toetust riigikogu "Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine" eelnõu.

Veidi enne kella 5.30 leidis parlamendi heakskiidu avaldus, kus riigikogu nõuab Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja täideviijate isiklikule vastutusele võtmist ning kutsub looma selleks ÜRO egiidi all rahvusvahelist eritribunali.

94 saadiku esitatud riigikogu avalduse "Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtmisest" (228 AE) vastuvõtmise poolt hääletas 85 riigikogu liiget.

Seejärel algas valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE) kolmas lugemine. Eelnõuga luuakse õiguslikud alused kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras.

Vastava õigusliku aluse loomine võimaldab laiendada ka Nursipalu harjutusvälja, mis seletuskirja järgi on praeguses julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse ja kollektiivkaitse võimet. Lõpphääletus algas kell 6.07. Eelnõu poolt oli 59 riigikogu liiget ning seega sai see seadusena vastu võetud.

Edasi liikus riigikogu valitsuse usaldusküsimusega seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga.

Eelnõuga tahab riik tõsta alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisimäärasid, et suurendada aktsiisitulu. Samuti jäetakse ära eriotstarbelise diislikütuse kavandatud aktsiisitõusud aastateks 2024–2027. 

Eelnõu arutelu jäi istungi lõppemise tõttu pooleli, kuid jätkub neljapäeval algaval järgmisel istungil.

Kolmapäeval jõudis parlament läbida istungi päevakorras olnud 24 punktist seitse.

Ülejäänud päevakorrapunktide arutamine lükkub edasi. Nende seas olid lisaks mitmetele arupärimistele vastamistele ka riigikohtu liikme Margit Vuti ametivande andmine ning riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaade kohtukorraldusest, mis olid algselt teisipäevase istungi päevakorras.

Riigikogu liikmete sõnavõttude ja töö käiguga saab tutvuda riigikogu stenogrammi lugedes.

Istung lõppes juhataja vaheaja võtmisega neljapäeval kell 9.30 ning järgmine istung algab kell 10.