Vajaduspõhise õppetoetuse senised määrad olid 75, 135 ja 220 eurot, mis kehtestati 2014. aastal ja on alates sellest ajast püsinud muutumatuna. Uued õppetoetuse määrad saavad olema alates sügisel algavast õppeaastast kahekordsed, vastavalt 150, 270 ja 440 eurot.

Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul on üheksa aasta vanused toetuse määrad inflatsiooni arvestades ajale jalgu jäänud.

"Määrade kehtestamisel võeti arvesse nii riigieelarvelisi võimalusi, toetust saavate üliõpilaste arvu aastas, näiteks 2023. aasta kevadsemestril maksti vajaduspõhist õppetoetust 5075 üliõpilasele, aga ka seda, milliseid muudatusi on võimalik teha algavaks õppeaastaks ilma õppetoetuste ja õppelaenu seadust muutmata," selgitas Kallas.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo ütles, et kui võtta arvesse, et koalitsioonikõneluste ajal ei peetud veel sellest aastast õppetoetuste suurendamist võimalikuks, siis tegelikult on muutus tudengite vaatest väga tervitatav.

"See on ikkagi kahekordne tõus, mida algselt koalitsioonileppes ette ei nähtud, toona nähti ette pigem pooleteistkordset tõusu," selgitas Ehasoo.

Uurides, kas üliõpilaskondade liidu vaatest on suurenenud õppetoetused piisavad, vastas Ehasoo, et mingisugust leevendust õppetoetuse tõus ikka hoolimata suurusest siiski annab.

"Aga kindlasti madalamate määrade puhul, 150 ja 270 eurot, mis jäävad endiselt elatusmiinimumile alla, tuleb kindlasti tulevikus edasi arutada, millised võimalused on järele aidata ka neid toetusmäärasid," ütles ta.

Tulemusstipendium jääb samaks

Kuivõrd haridus- ja teadusministeerium otsustas, et vajaduspõhiseid õppetoetusi kahekordistatakse, siis heade õpitulemuste eest saadav 100-eurone tulemusstipendium jääb samaks. Heade õppetulemuste eest saadava toetuse suurus, mis kehtib tänagi, kehtestati juba 2013. aastal.

Minister Kallase sõnul oli piiratud eelarve tingimustes prioriteediks siiski vajaduspõhine toetus, et tagada ligipääs kõrgharidusele ning vähendada majanduslikust olukorrast tulenev surve, et üliõpilane ei peaks õpingute kõrvalt liigse koormusega töötama.

"Arvestades riigieelarve olukorda ning elluviidavaid kärpeid on vajaduspõhise õppetoetuse tõstmine väga oluline samm, et parandada nende üliõpilaste võimalusi kõrgharidusõppes, kelle majanduslik olukord on pingeline," selgitas Kallas.

Üliõpilaskondade liidu juht Ehasoo lisas aga tudengite vaatest, et tulemusstipendium on ajale jalgu jäänud ja toetusele on suur konkurents.

"Loomulikult ei ole 100-eurone tulemusstipendium enam kedagi eriti motiveeriv ja suurele osale tudengitele pole see ka kättesaadav, sest mõnedel erialadel nii väike maht stipendiume tähendab, et selle saamiseks peab keskmine hinne olema 5,0, et üldse stipendiumile kandideerida," selgitas Ehasoo.

Samas lisas ta, et vajaduspõhiste õppetoetuste muutmine oli hetkel olulisem.

"Aga kuna ka üliõpilaskondade liidu käest on küsitud, kas valida stipendiumid või vajaduspõhised õppetoetused, siis meie oleme täna suuremat probleemi näinud vajaduspõhistes õppetoetustes, aga stipendiumitega kindlasti tuleks minna edasi," sõnas Ehasoo.