Maakonnaliinide töös hoidmiseks on puudu paarkümmend miljonit eurot
Maakonnabusside tööshoidmiseks on sel aastal raha puudu ligi paarkümmend miljonit eurot. Juulist alates tegeleb selle küsimusega regionaalminister ning et bussid ei jääks seisma, tuleb see raha kuskilt leida. Ühistranspordikeskuste kinnitusel ei aitaks tasuta sõidu kaotamine palju, sest piletikohutustus kehtiks vähestele ja tulu sellest oleks napp.
Maakonnabussiliinide tegevuskuluks hinnati tänavust eelarvet tehes ligi 60 miljonit. Et sellest summast ei piisa, oli selge juba kevadel. Kuigi kütusehinna tõus on viimastel kuudel olnud kardetust väiksem, tuleb leida bussiliinide käigushoidmiseks lisaraha.
"Viimane info on, et puudu on kusagil 17–19 miljonit eurot ja sellega valitsus on juba tegelenud ja 1. juulist peame veelgi jõulisemalt tegelema," lausus regionaalminister Madis Kallas.
Kui seni oli ühistranspordi korraldamine transpordiameti ülesanne, siis 1. juulist tegeleb sellega regionaalministeerium. Ministri sõnul on kokku lepitud, et kõik seadusest või lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleb raha leida. Kuigi raha napib, tänavu priisõit jätkub, sest üleminek tasulisele sõidule nõuab vähemalt neli kuud aega.
"Me oleme kokku leppinud, et see, mis puudutab piletiraha, see läheb süsteemi tagasi ja ideaalis see võiks minna süsteemi parendamisse. Kõik see, mis puudutab olemasolevaid lepinguid ja täiendavat dotatsioonivajadust, see võiks tulla täiendavate vahendite arvelt," ütles Kallas.
Kui tänavu võib kuluda maakonnabussidele 60 miljoni asemel 80 miljonit eurot, siis järgmisel aastal juba 90–100 miljonit eurot. Lisaraha suurus sõltub palgasurvest ja kütusehindadest.
Ida-Viru ühistranspordikeskuse teatel tasuta sõidu kaotamine rahamuresid ei lahenda, sest valitsuse kava järgi lastel ja eakatel priisõit säilib. Nemad aga moodustavad kaks kolmandikku sõitjatest.
"Harjumaa linnaline piirkond – Tallinn, Maardu linnalähedane piirkond – seal on töölkäijate osakaal suurem, aga maapiirkondades on kindlasti soodussõitjaid rohkem. See tähendab seda, et piletitulu osakaal oleks kordades väiksem, mis oleks vaja, et katta liiniveo laiendamist," lausus Ida-Viru ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heiki Luts
Lutsu sõnul oleks Ida-Virumaal kohe vaja liinivõrku tihendada 15 kuni 18 protsenti, bussireisijaid on seal alati olnud palju ning linnalistes piirkondades on bussid ülerahvastatud.
"Kui me hanget tegime kolm aastat tagasi, siis me ei osanud ette näha, tegelikult suuri, 15-meetriseid ja 100-kohalisi (busse) me oleksime pidanud tegelikult rohkem tellima," ütles Luts.
Ida-Virumaa bussisõitjatele priisõidu kaotamise plaan ei meeldi, sest sissetulekud on väiksed, aga töökohad kaugel.
"Me elame Sinimäel ja meil ei ole isegi poodi ja meil on vaja sõita linna poodi, suhkru, tikkude järele. Kogu aeg on vaja sõita. See läheb meile väga kalliks," lausus Olga.
Toimetaja: Marko Tooming