Venemaa mulluse sissetungi järel Ukrainasse on Berliinis leidnud aset põhimõtteline nihe kaitsevaldkonda puudutavates hoiakutes.

"Me tagame, et Bundeswehr saaks viimaks tehnika, mida see vajab, samuti kulutades kaks protsenti oma SKP-st kaitsele esimest korda aastakümnete jooksul, alustades järgmisest aastast," ütles Scholz parlamendis esinedes.

Scholz kutsus neljapäeval NATO liidreid eeloleval tippkohtumisel Vilniuses keskenduma Ukraina võitlusõime tugevdamisele selle vastupealetungi ajal.

"Ukraina valitsus on ise öelnud, et NATO liikmesus ei ole küsimus ajal, mil Venemaa teostab oma sõda Ukraina vastu. Seepärast teen ettepaneku, et me keskenduksime Vilniuses sellele, mis on praegu täielik prioriteet – see on Ukraina võitlusvõime tugevdamine," ütles Scholz. 

Scholz tõi välja, et Saksamaa on kokku Ukrainale abi andnud 16,8 miljardit eurot. Relvade tarnimise osas jätkab Saksamaa Ukraina varustamist soomukite, õhutõrjesüsteemide, suurtükkide ja laskemoonaga. 

Scholz kutsus neljapäeval Türgi presidenti Recep Tayyip Erdogani lõpetama vastuseis Rootsi pürgimustele saada NATO liikmeks.

Rootsi peaks "istuma tippkohtumise laua taga" kui NATO värske liitlane, ütles Scholz esinemisel Saksa parlamendis.