Eurodirektiivi tähisega ECN+, mis võeti Euroopa Komisjonis vastu aastal 2019, oleks Eesti pidanud kohaliku seadusandlusega harmoniseerima juba kaks aastat tagasi. Seda pole seni tehtud, kuid nüüd loodab justiitsministeerium uue seaduseelnõu riigikokku viia sügisel.

Pikalt ettevalmistatav seadus on käinud mitmel kooskõlastusringil ja saanud seal kriitikat nii ettevõtjatelt kui ka õigusekspertidelt. Näiteks nägi õiguskantsler Ülle Madise, et seadusemuudatus riivaks nii sõnumisaladuse kaitse kui ka enese mittesüüstamise privileegi. "Selleks, et kontrollida direktiivi ülevõtva seaduse põhiseaduspärasust, olen vajadusel valmis pöörduma peale seaduse väljakuulutamist riigikohtusse," sõnas Madise tänavu mais. Seaduseelnõu suhtes on kriitikat avaldanud ka ettevõtjad, kes kardavad muuhulgas, et Eesti ametnikud hakkavad tulevikus kasutama ülisuurte trahvide määramise õigust.

Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee ei oska vastata, miks ei ole Eestis seadusemuudatust vastu võetud. "Mul on sellele raske vastust anda, sest eelnõu on valmis olnud juba mitu aastat. Küllap ei ole olnud siis poliitilist tahet," sõnas Pärn-Lee ERR-ile.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv pidid riigid jõustama hiljemalt 4. veebruariks 2021. Seega Eesti on jäänud kaks pool aastat jõustamisega hiljaks, märkis Pärn-Lee. Samuti on Eesti ainus Euroopa Liidu riik, kes ei ole direktiivi üldse üle võtnud ega isegi parlamenti saatnud.

Ühena viimaste hulgas võttis direktiivi üle Taani. "Ka Taani, kus varem konkurentsireeglite rikkumisi määrati kriminaalkorras, muutis põhjalikult oma senist süsteemi ja läks koos direktiivi ülevõtmisega üle seniselt kriminaalkaristusetelt tsiviilkaristuste süsteemile. Direktiivi korrektseks ülevõtmiseks on vaja ka Eestis teha menetlusreeglitesse muudatused," selgitas ta.

Pärn-Lee sõnul oli tal hiljuti võimalus Taani konkurentsiameti juhtidelt küsida, kas ka seal erasektor eurodirektiivile nii vastu võitles [kui Eestis]. "Taanlaste vastus oli ei, sest tegelikult saavad kõik aru, et üks korrektselt käituv ettevõtja ei pea kartma seda, kui temalt küsitakse faktiküsimusi või tõendeid. Ma olen selgitanud avalikkuses, et ettevõtjalt ei saa nõuda enesesüüstamist, seda kaitseb ka põhiseadus, küll saab ettevõtjalt nõuda dokumente või faktiküsimustele vastamist. Eestis on väga palju aetud segamini põhiseaduslikku vaikimisõigust ja kaasaaitamiskohustust või seda õigust, et ametiasutusel on õigus nõuda dokumente, mis ettevõtjal on olemas," sõnas Pärn-Lee.

Pärn-Lee: väike turg vajab suuremat järelevalvet

Tema hinnangul on seadusemuudatusele vastutöötamine arusaamatu. "Aga võimalik, et siin on ka mingisugused ärihuvid, mille tõttu lobby on ühtepidi olnud. Tegelikult ju ka ettevõtjad pole selle vastu, et meil on aus konkurents. Aga ometi tundub, et ei kõla nende ettevõtjate hääl, kes tahavad ise ausat konkurentsi," lausus Pärn-Lee. "Meil on Eestis ka ikkagi tekkinud turud, millel tegutsevad ettevõtjad on huvitatud sellest, konkurentsiamet ei oleks tugev või vähemalt mitte võrreldav näiteks meie naabritega," sõnas Pärn-Lee.

Eestis on mitmeid näiteid turgudest, kus konkurents on kas ebapiisav või lihtsalt ei toimi, märkis Pärn-Lee. "Ja kui me ei taha, et tarbijahinnad oleksid ebamõistlikult kõrged, ja kui me tahame, et meil oleksid avatud turud ja toimiv konkurents, siis on vaja konkurentsiametile anda ka vastavad tööriistad ja menetluslikud õigused," ütles ta.

Pärn-Lee kirjeldusel on täna on olukord selline, et kui konkurentsiametil tekib näiteks kartellikahtlus, siis menetleb seda ikkagi prokuratuur. "Muidugi on seal tublisid inimesi, kes konkurentsiõigust tunnevad, aga nad ei ole eksperdid. Toon jälle näite Taanist, kus tunnetati kvalitatiivset muutust, kui toodi kõik menetlused konkurentsiametisse. Seda efektiivsust loodan ma ka Eestile," sõnas ta.

"Ja kui mureks on see, et konkurentsiamet saab liialt suurte trahvide määramise õiguse, siis mõnedes riikides on ka nii, et konkurentsiamet teeb karistuse määra ettepaneku, mille kinnitab kohus. Nii on näiteks Soomes," lisas Pärn-Lee.

Ministeerium kohendab seaduseprojekti

Kuna ametis olev valitsus on oma tegevusprogrammis kokku leppinud, et tema üks eesmärke on lihtsustada konkurentsikuritegude uurimist, siis on ka valitsuse eesmärk kiiremas korras Eesti õigusesse üle võtta konkurentsiõiguse jõustamise direktiiv, sõnas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.

Miks seadusemuudatuse parlamenti saatmine seni on topanud, ütles Lutterus, et põhjuseks on asjaolu, et konkurentsijärelevalvemenetlus on Eesti õigussüsteemis uudne lahendus. "Eelnõu väljatöötamise käigus oli meie jaoks oluline konsulteerida huvirühmadega laiapõhjaliselt – seda tegime eelmise aasta alguses. Põhjaliku konsulteerimise käigus saadud tagasiside põhjal oleme eelnõu eelmisel aastal oluliselt täiendanud," sõnas ta.

Taaskord küsis justiitsministeerium tagasisidet eelmisel kuul.

"Ministeeriumid, ettevõtjate organisatsioonid, õiguskantsler, advokatuur ja teised huvirühmad on oma tagasiside meile esitanud. Praegu töötamegi läbi hiljuti laekunud tagasisidet ja suhtleme osapooltega, et leida tõstatatud muredele lahendusi," sõnas Lutterus.

Tema sõnul on kõige rohkem küsimusi ettevõtjatele ja juristidele tekitanud enese mittesüüstamise osa. "Vaatame selles osas eelnõu kindlasti üle ja pole välistatud, et peame selles osas eelnõu mõnevõrra täpsustama," lausus Lutterus.