"Minuga otse ei räägitud, ma saan seda vahendada, aga ta tõesti aset leidis - selline kohtumine, sellised sõnumid ja tuli ka paber soovidega," ütles Läänemets vastuseks küsimusele, kas sotsiaaldemokraate püüti konkurentsiseaduse ning haiglaapteekidele ravimite sisseostu puudutavate eelnõude teemal survestada, lubades selle eest, et Postimees ei kirjuta siis SDE-st halvasti. Postimehe suuromanik on Margus Linnamäe, kes on ka Eesti ravimituru suurim osaleja ning ka mitmes muus majandussektoris väga tugevas positsioonis, mistõttu mõjutaks karm konkurentsiseadus kindlasti tema ärisid.

"Ma pean ütlema, et me rääkisime küll sellest minu nõunikuga ja ei otsitud ainult läbi tema võimalusi sotsiaaldemokraatide juurde jõuda, vaid oli ka teisi ettevõtjaid, keda saadeti rääkima meie poliitikutega," lisas Läänemets.

Eesti Ekspress kirjutas esmaspäeval, kuidas Läänemetsa nõuniku Vootele Päiga rääkis Linnamäega seotud jurist Mihkel Nukka, kes olevat pakkunud, et Postimees ei kirjutaks enam sotsidest halvasti, kui need aitaksid üle vaadata "paar seadust".

Kommenteerides neile laekunud paberit ettepanekutega seaduseelnõude muutmiseks, ütles Läänemets: "See paber selles mõttes ei olnud üllatus, et ma sellist paberit või umbes samalaadseid ettepanekuid olin näinud Eesti 200 läbi valitsuse lauale jõudmas."

Valitsuses aga sellised ettepanekud seni, kuni peaminister oli Kaja Kallas, kes on konkurentsijurist ja Euroopa Liidus selle direktiiviga kokku puutunud, toetust ei saanud, kuid olukord muutus pärast Michali saamist peaministriks, tõdes Läänemets.

"Põhiküsimus minu arvates selles loos on see, et kui peaminister vahetus ja tuli Kristen Michal, siis miks Reformierakonna seisukoht muutus – et kui alguses pooldati ühte konkurentsiseaduse versiooni, aga siis mindi selle juurde, mida ka siseministrile, sotsiaaldemokraatidele prooviti laua peale lükata," rääkis ta.

Küsimusele, kuidas ja miks Reformierakonna seisukohad muutusid, jättis Läänemets vastamata, öeldes, et tal pole selle kohta täpseid andmeid, aga muutus oli silmnähtav.

"Mul ei ole ju andmeid täpselt, miks see muutus, aga ma tean, et lobistati kõiki erakondi. Siin võib iga raadiokuulaja ise selle järelduse teha. /---/ Ma saan seda küsimust küsida, et nimelt muutus mitte ainult peaministri arvamus, muutus ka riigikantselei arvamus, kus on tööl juristid ja teevad seadustele viimase ülevaatuse enne, kui nad valitsusest läbi lähevad. Ja peale selle, et riigikantselei arvamust muudeti, muutusid ka siis seisukohad neil inimestel, kes Reformierakonda esindavad riigikogu majanduskomisjonis," rääkis Läänemets. "Nii et on võimalik küll veenda erakondi ja erakonna liikmeid. Lihtsalt ma kahtlustan, et mitte tavainimesel ei ole seda võimalik nii kergelt veenda, vaid et kui sul on palju mõju ja palju raha, siis kuulatakse sind oluliselt rohkem mõnes erakonnas," lisas ta.

Lisaks konkurentsiseadusele, mis teisipäeval riigikogus vastu võeti, puudutas mõjutustegevus Läänemetsa hinnangul ka haiglaapteekidele ravimite ostmist käsitlevat eelnõu.

"Praegu riigikogus seisab üks eelnõu, mis puudutab haigla-apteeke. Ehk ta on kokkuhoiu ettepanek, [mille] Riina Sikkut (SDE liige – toim.) ministrina välja pakkus. Ja ettepanek oli selline, et Eesti haiglad ei ostaks enam ravimeid läbi hulgimüüjate, läbi vahendajate, vaid ostaks otse tootjatelt - riigi kokkuhoid [oleks] umbes 15 miljonit eurot. No igaüks võib järeldusi ise teha – seisma ta riigikogu komisjoni jäi," kirjeldas Läänemets. "Minu arvates olid seal vist ka reformierakondlased, kes ütlesid, et meil siin on vaja konsulteerida Euroopa Liiduga ja need erinevad tähtajad, mis nad toona seadsid, on tänaseks läbi saanud. Seadus seisab ikka veel. Eks me sügisel näeme – kui see seadus liikuma ei hakka, siis mina julgeks öelda, et seal on rohkem kui Eesti Vabariigi huvi," tõdes ta.  

Kolmandaks tõi Läänemets võimaliku mõjutustegevusena välja ettevõtjate soovi jätta 30 protsenti Eesti metsadest kaitse alla, aga 70 protsendil neist lubada majandustegevus.

"Sama minu arvates me näeme täna metsa teemadel, kus 70 protsenti metsast tahetakse majandusmetsaks muuta, ehk neist tekivad tulevikus sellised puupõllud – 70-st protsendist metsast. No ta ei ole isegi enamuse puiduettevõtete huvides. Ta on, mina julgeks väita, väga kitsa ringkonna suurettevõtjate huvi. Ja see ei võrdu avaliku huviga, kui meil kogukonnametsad raiutakse sellepärast maha, kui looduskaitsealasid vähendatakse sellepärast – kuskohas see avalik huvi on? Võib-olla on see läinud suures ettevõtjate kuulamise tuhinas peaministril sassi, et kitsad ärihuvid ei võrdu avaliku huviga," rääkis SDE esimees.

Koostöö Michaliga oleks keeruline

Läänemets tunnistas ka, et peab praeguses olukorras, kus Reformierakond annab Tallinnas segaseid signaale koostöö võimalikkusest Keskerakonnaga, keeruliseks Michaliga tulevikus koostööd teha.

"Ma ei kujuta ette, et sotsiaaldemokraatidel on võimalik minna koalitsiooni Reformierakonnaga, kus peaminister on Kristen Michal. Kuidagi on Kristen Michal jõudnud sinnamaale, et teda välistab Isamaa, sotsiaaldemokraatidele tundub ta ka ebausaldusväärne partner olevat. Ta kipub peale kitsastele ärihuvidele keskendumise ka partnereid vahetama nagu sokke. Me näeme seda Tallinnas, kuidas käib flirt Keskerakonnaga," rääkis ta.

"Kõigepealt on aastaid räägitud ja valimistel on valijatelt saadud mandaat selle jutu pealt, et Keskerakond on liiga venemeelne, me nendega koostööd ei tee ja nüüd, kui siis on unistuste koalitsioon nende mõttes Tallinnas võimul, siis püütakse seda uppi keerata. Ja ma ei välista seda, et see võib juhtuda – me näeme seda, kui palju Keskerakonnaga flirditakse, koostööd tehakse, ühte jalga astutakse," jätkas ta.

"Ja kõik see ei ole ju mitte jälle avaliku huvi eesmärgil, vaid lihtsalt Kristen Michali reiting endal on väga madal, erakonnal on madal ja püütakse parteid päästa," leidis SDE esimees.

Kommenteerides Tallinnas lahvatanud tüli, mille vallandas Reformierakonna nõudmine kaotada lasteaiatasu, ütles Läänemets, et ka sotsid toetaksid seda põhimõtteliselt, aga sellele tuleb leida püsiv rahaline kate.

"Praegu on tehtud selline ettepanek ainult lisaeelarvega sel aastal ühekordsete kulude peale, aga järgmisel aastal on ka seda raha vaja! Sa ei saa linnas neid otsuseid, ka riigis, ei saa neid otsuseid suvaliselt teha. /---/ Lihtsalt ma vaatasin pühapäevaõhtust "Aktuaalset kaamerat", kus Reformierakonna hoiak pigem läheb järjest sellisemaks, et nüüd kõik võiks nagu halvasti olla ja me siin koalitsioonis ei saa olla. Öelgu siis otse välja, ma arvan, et see on ka poliitikas aus, et kui sul on vaja teha Keskerakonnaga koostööd, sellepärast et riigi tasandil Kristen Michalile kindlustada peaministri koht kuni valimisteni, siis seda on aus öelda. Ja me saame sellest aru, sest see on poliitika, see on Reformierakonna huvi, ta tõesti ei kattu sotsiaaldemokraatide huvidega, võib-olla poolte Tallinna elanike huvidega, aga me vähemalt siis teame ja seda me respekteerime. Aga selline häma ajamine, kus pidurdatakse linnavalitsuse tööd – see ei ole mitte kellegi teise huvides, siit lahendusi ei tule kahjuks," rääkis Läänemets.

Kapo kommentaar

ERR-i palvele kommenteerida Läänemetsa väidet, et tema nõunik Päi pöördus pärast Nukkalt saadud ettepanekut õiguskaitseorganite poole, vastas kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul: "Kõik, mida taolistes olukordades öelda saame on, et meile on oluline, et kaitsepolitseisse pöördunud inimesed saavad olla täiesti kindlad, et nende pöördumine ja nende esitatud teavet kasutatakse vaid julgeoleku tagamiseks."