"Idapiiri väljaehitamise kava muudatusi hetkel ei ole, sellepärast et me liigume väga kiires tempos selle ehitamisega. Kui me räägime piiritarast, siis pool on valmis ja teine pool on sellises protsessis, et kas teda ehitatakse, hange on väljas või valmistatakse hanget ette. Teatud lõigud me oleme ka planeeritust kiiremini valmis saanud," ütles Läänemets ERR-ile.

Läänemets rääkis, et praeguse tempoga saab idapiir valmis 2025. aasta jooksul.

"See on realistlik tähtaeg ja ka kiiremaid temposid, millega me selle valmis saame," ütles minister.

Samas rõhutas ta, et piiritaristu ei ole ainukene asi, mis piiri hoiab.

"Kui vahepeal juhuslikult peaks midagi juhtuma, siis on meil inimjõu ja kõiksugu muude vahenditega ka võimalik seda piiri kindlustada, kui ta ei ole veel päris valmis," ütles Läänemets.

Kuivõrd aga ennustamatud sündmused lähinaabruses ei pruugi oodata aastani 2025, siis küsis ERR, kas piiritara ei saaks veelgi kiiremini välja ehitada, kasutades selleks näiteks erakorraliselt valitsuse reservi raha.

"Nagu ma ütlesin, siis hanked on kas käimas või kohe välja kuulutamisel. Lõppkokkuvõttes on ükskõik, mis versioonis me riigihankega seda piiri peame ehitama, siis see hange nagunii on juba selles protsessis, kus kohas ehitus käima läheb. Me väga palju arvatavasti seda tempot kiirendada ei saaks. Seal tuleb arvestada, et osa maismaa piirist on väga soisel alal. Seal ehitamine ei käi niimoodi, et kaevad lihtsalt augu ja paned sinna mingisuguse täite ja siis aia, vaid seal on oluliselt keerulisem seda teha, pluss siis kommunikatsioonid, mis tuleb samamoodi vedada," vastas Läänemets.

Läänemetsa sõnul on ka väljaehitamata piirilõigul valmis riik erinevatele stsenaariumitele reageerima. "Me oleme teinud erinevaid õppusi, harjutanud neid olukordi. Meil on võimalik ka Kaitseliitu kaasata. Me mäletame seda, et ka ajutiselt korra juba veeti näiteks okastraati sinna, ehk on võimalik ka ajutisi tõkkeid paigutada piiri peale," rääkis Läänemets.

Läänemetsa sõnul hetkel ohtu massiliseks Eesti suunaliseks piiriületuseks ei paista. Samas on suurendatud idapiiril piirivalvurite isikkoosseisu.

"Paar päeva tagasi suurendasime isikkoosseisu piiril, lõime teatud valmiduse reageerida teatud aja jooksul ja harjutasime veel mõnda reageerimisvõimalust läbi," lausus Läänemets.

"Kui peaks tulema palju inimesi piirile, kes tahavad kaitset või piirilt üle tulla, siis me oleme valmis menetlema kõiki neid asju seal piiri peal, nii et me pea neid inimesi Eestisse sisse võtma, vaid saab kohapeal teha," lisas ta.

Piiri sulgemisest rääkides, ütles Läänemets, et sissepääs riiki tuleb tagada Euroopa Liidu kodanikele. Küsimus on tema sõnul veel, kas Vene kodanikele piir sulgeda täielikult.

Poola piirivalve samas teatas 30. juunil, et 25. jaanuaril alustatud piiritara ehitus Poola-Valgevene piiril sai valmis. Viie kuuga valmis 186 kilomeetri pikkune piiritara. Eesti-Vene piiril on plaanis välja ehitada 136 kilomeetrit tara. Praegu on tara valmis 50 kilomeetril.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Poola kui suure riigi puhul on nende võimalused mitmes kohas korraga ehitada suuremad. Ta lisas, et ka Eesti vaatab siiski erinevaid kohti, kuidas oleks võimalik ehitust kiirendada.

#bariera
25.01 ruszyła budowa bariery fizycznej na granicy
Dziś prace nad nią dobiegają końca.
5 miesięcy intensywnych robót,nadzór i odbiór prowadzony był przez inspektorów budowanych-funkcjonariuszy i pracowników SG.
186,25 km, 49 tys.ton stali
Będzie bezpieczniej pic.twitter.com/XN02Vxfhqx

— Straż Graniczna (@Straz_Graniczna) June 30, 2022

Setomaa vallavanema Raul Kudre sõnul võiks riik lisaks piiritaristu ehitamisele mõelda rohkem ka piirkonna elavdamisele.

"Ma võiksin tegelikult öelda, et kohalik elanik ja piirivalve avastavad (piiririkkuja) umbes samal ajal või lähedal. Küll on siin üle järve ujutud ja koputatud uksele, et kuhu ma olen sattunud, ja vahistatakse. Ikkagi väga tihti märkavad inimesed," rääkis Kudre "Aktuaalsele kaamerale".

"Kui te küsite piirivalvurite käest, siis nad vastavad, et tegelikult üks parimaid piirivalvureid on kohalik elanik. See on hästi tähtis, et siin elataks ja piirkond ei jookseks tühjaks. Selle aasta alguses on Tartu Ülikool andnud välja uuringu Kagu-Eesti piiriala uuringu, kus toob välja, et see turvalisus ei ole ainult välja ehitatud piir, vaid ka need elanikud ja riigi meetmed, mis soodustavad siin elamist," lisas ta.