Otsus on seadnud peaminister Donald Tuski Euroopa-meelset valitsuse vastakuti aktivistidega, kes lootsid, et Tusk loobub eelmise, rahvuslik-konservatiivse valitsuse lähenemisest rändekriisile riigi idapiiril.

Poola on pidanud alates 2021. aastast tõrjuma idapiiril tuhandeid Lähi-Ida ja Aafrika päritolu migrante, kes püüavad Valgevenest ebaseaduslikult piiri ületada. Sarnase surve alla on sattunud ka Läti ja Leedu ning seda on nimetatud Venemaa ja Valgevene korraldatud hübriidsõja vormiks.

Nii Varssavi kui ka EL väidavad, et Valgevene ja tema liitlane Venemaa on kriisi korraldanud, lennutades kohale migrante Lähis-Idast ja Aafrikast. Minsk ja Moskva eitavad seda.

Olukord võttis traagilise pöörde juuni, kui 21-aastane Poola sõdur suri pärast seda, kui Valgevene poolel asunud migrant teda läbi piiritara ründas. Juhtum kutsus Poola ühiskonnas esile leina ja pahameele laine.

Paljusid poolakaid ajasid marru ka uudised, et piiril hoiatuslaske teinud sõdurid vahistati ja käeraudades minema viidi – see juhtum läks korralduse andnud prokurörile maksma töökoha.

Parlamendi heakskiidu saanud eelnõu lubaks julgeolekuteenistustel teatud eriolukordades piiril kasutada jõudu, sealhulgas tulirelvi.

Siseminister Tomasz Siemoniak ütles, et see saadaks "selge toetussignaali vormikandjatele, kes võitlevad piiril agressiooni vastu".

Päevalehes Rzeczpospolita avaldatud uuringutulemused näitasid, et umbes 86 protsenti poolakatest arvas, et sõdurid peaksid saama õiguse kasutada relvi, et tõrjuda jõudu kasutavaid migrante.

Valitsuse plaanid on aga pälvinud inimõiguslaste kriitika. "Ma usun, et valitsus... astus oma eelkäijate kingadesse, sest see oli mugav," ütles Helsingi Inimõiguste Fondi jurist Marcin Wolny.

Inimõiguste kaitsjad ütlevad, et seaduseelnõu võib takistada piirijuhtumite nõuetekohast uurimist.

Valitsus lükkas sellised argumendid tagasi ja kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz on öelnud, et migrandid ei ole varjupaika taotlevad pagulased, vaid "bandiitide hordid, kes... üritavad rünnata Poola sõdureid".

Natalia Ciastoni jaoks MTÜ-st "Me jälgime" leidis aga, et selline retoorika maalib toimuvast eksitava pildi. "Narratiiv, et tegemist on ohtlike kurjategijatega... põhineb ilmselt üksikjuhtumitel, nagu rünnak sõdurile, mis tuleb mõistagi hukka mõista, kuid seda ei tohiks projitseerida kõigile ülejäänutele," ütles ta.