X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti-Vene piiril sai valmis 40-kilomeetrine lõik

Foto: Mirjam Mõttus/ERR

Eesti ja Venemaa vahelisel kontrolljoonel on valmis saanud teine, pea 40 kilomeetri pikkune lõik, mis tähendab, et rohkem kui 60 kilomeetrit rohelisest piirist on valmis ja praegu käivad ettevalmistused nii esimese lõigu seiretehnikaga katmiseks kui ka viimase lõigu ehitustöödeks.

Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone teine väljaehitatud lõik kulgeb Luhamaa kordonist kuni Võmmorskini. 40 kilomeetri pikkune ala asub künklikul ja kohati väga soisel maastikul. Muutus on võrreldes varasemaga suur.

"Kui päris aus olla, oli siin ka selliseid kohti, kus ka aastaid töötanud piirivalvurid tegelikult täpselt ise ei teadnud, kus see piir kulgeb," tõdes politsei- ja piirivalveameti (PPA) Piusa kordoni juht Paavo Mikson.

Uuele, valminud lõigule jääb ka piiripost 121, kus toimus kaitsepolitseiametniku Eston Kohveri röövimise juhtum, misjärel üldse hakati idapiiri välja ehitama. Teisipäeval olid kaasaegset Euroopa välispiiri väisama tulnud ka New York Timesi ja Politico ajakirjanikud.

Suur tööpõld seisab aga veel ees. "Ülevalpool, Peipsi järvele lähemal on ka juba kohe ehitustööd algamas. Siit kohe nüüd järgnevad lõigud – on ka projekteerimistööd lõppenud, oleme ehitushankes. Ja eeldatavalt järgmise aasta alguses see leping sõlmitakse," ütles PPA peadirektor Egert Belitšev.

Seni ei olnud arvestatud piiririba väljaehitamisel alasid, mis oleks läinud pärast Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimist vahetusse. Et piirileppe sõlmimise tõenäosus on järjest väiksem, on otsustatud, et piiritaristuga kaetakse kogu kontrolljoon.

"Mis puudutab nüüd Saate saabast, siis selle otsuse, selle raha me oleme juba leidnud ja seal tegeletakse ka nii-öelda ettevalmistustega. Ja siis meil on veel kaks nii-öelda lõiku, kus kohas, ma arvan, me peame põhimõttelise otsuse langetama, et me need lõigud ka teeme ära, sest nad praegu nii-öelda ootavad ehitust ja sinna pole planeeritud seda," rääkis siseminister Lauri Läänemets.

Samal ajal ollakse seiretehnika ootel, mille esimene osa peaks paika saama sügisel. Lisaks sellele on uue väljakutsena tekkinud vajadus drooniseire ja -tuvastuse tehnika järele.

"Suuremale osale piirist tehniline pool peaks olema ka 2025. aasta lõpuks valmis. Ja mis puudutab droonituvastust ja -seiret ja droonitõrjet, seal on need summad küll natukene üle 10 miljoni euro. Aga ütleme niimoodi, et perspektiivis lähimad 10 aastat, ma arvan, et me peaksime selle ära tegema," rääkis Läänemets.

Nüüdseks on väljaehitatud natuke rohkem kui 60 kilomeetrit Eesti-Vene kontrolljoonest.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: