Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin teatas esmaspäeva õhtul avaldatud üle 11 minuti pikas häälsõnumis, et Wagneri palgasõdurid ei läinud Vene valitsust kukutama. Eelmine teade enne tänast ilmus Prigožini pressiteenistuse Telegrami kanalis laupäeval. Prigožin tunnistas, et Wagneri võitlejad tulistasid alla mitu Vene õhuväe kopterit ja ühe lennuki.

Jevgeni Prigožin väitis, et Wagneri pealetung Moskva peale peatati siis kui Wagneri üksused lähenesid Moskvale ning luure käigus selgus, et võib minna verevalamiseks. Seega tunti Prigožini sõnul, et demonstratsioon oli piisav. Tagasipöördumise otsuse taga oli Prigožini sõnul kaks olulist faktorit: esiteks ei tahetud valada Vene verd ning teiseks taheti demonstreerida oma protesti, mitte minna valitsust kukutama. Samas märkis BBC, et Prigožin ei maininud, et kus ta füüsiliselt asub.

Jevgeni Prigožin väitis lisaks, et ainult üks kuni kaks protsenti Wagneri võitlejatest olid valmis sõlmima Vene kaitseministeeriumiga lepingu. Väidetavalt oli algne plaan viia Wagneri sõjatehnika Rostovisse. Prigožin kordas ka varasemalt esitatud väidet nagu oleks Vene regulaarväed Wagneri vägedele raketirünnaku teinud, millele olevat järgnenud ka helikopterirünnak. Ka Jevgeni Prigožin viitas Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko osalemisele kõnelustel Kremliga. Lukašenko olevat lubanud aidata leida Wagneri opereerimiseks õiguslikku lahendust.

Wagneri uus laager ehitatakse Valgevenes Magiljovi oblastisse

Valgevenes Magiljovi oblastis asuti rajama Vene palgasõdurite grupeeringu Wagneri uut laagrit, kirjutas Verstka oma allikatele tuginedes. Kavas on rajada mitu Wagneri laagrit, millest üks paikneb Asipovičy lähistel. Uus Wagneri baas asub Ukraina piirist 200 kilomeetri kaugusel.

Esimese laagri rajamise töö on Verstka allika sõnul juba alanud ning see peaks majutama 8000 Wagneri võitlejat. Wagneri grupeeringu ümberasumist Valgevenesse kinnitasid ka Wagneri grupi lähedased. Kaks allikat kinnitasid, et Rostovis olnud Wagneri üksused saadetakse Valgevenesse. Samas ühe Verstkaga suhelnud allika sõnul on tema sugulane veel Rostovi lähistel.

Wagneri grupeeringu üksused suundusid laupäeval Moskva peale, olles varem hõivanud Kurski. Samas kõneluste käigus peatas Jevgeni Prigožin Wagneri üksuste Moskva peale mineku ning Wagneri üksused asusid taanduma Rostovist, Lipetskist ja Voronežist. Prigožiniga oli kõnelustes ka Valgevene president ja diktaator Aleksandr Lukašenko.

Nädalavahetusel teatasi nii Valgevene kui ka Kremli esindaja Dmitri Peskov, et kõneluste käigus jõuti kokkuleppele, mille kohaselt Jevgeni Prigožin lahkub Valgevenesse, kriminaalmenetluse tema vastu tühistatakse ning marsis osalenud wagnerlaste üle kohut ei peeta. Samas ilmnes esmaspäeval Vene meediast, et kriminaalmenetlus Wagneri mässu tõttu siiski veel kestab.

Wagneri keskused Venemaal jätkavad tööd

Eraldiseisvalt kinnitas Vene välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa "sõjalised instruktorid" jätkavad tööd Kesk-Aafrika vabariigis. Lavrovi kommentaarid olid vastusena mitmete Aafrika riikide murele seoses 24. juuni Wagneri mässuga Venemaal, vahendas Interfax. Nii Kesk-Aafrika Vabariigis kui ka Malis tegutsevad Wagneri palgasõdurid.

Sellele lisaks teatas Vene riiklik uudisteagentuur TASS, et Wagneri värbamiskeskus Tjumenis jätkab tööd. Samuti töötavad taas Wagneri keskused Peterburis, Astrahanis, Voronežis ja Krasnodari Krais ning Novosibirskis, vahendas Gazeta.ru.