Märk selgitas, et versioone selle kohta, miks Prigožin Moskva peale liikumist alustas, on hulk. Märgi hinnangul tunnetas Prigožin endale eksistentsiaalset ohtu.

"Üks faktor, mis kindlasti rolli mängis, oli see, et Vene Föderatsiooni kaitseministeerium seadis 1. juuli tähtajaks, et formaliseerida kontroll kõikide n-ö irregulaarsete grupeeringute üle, sealhulgas Wagneri üle. Tõenäoliselt Prigožin tunnetas ka seda sellise eksistentsiaalse ohuna nii enda poliitilistele ambitsioonidele kui ka võib-olla personaalsele ellujäämisele," rääkis kolonel.

"Ja seda aktsiooni, mille ta ette võttis, võib ühe versioonina käsitleda meeleheitliku sammuna minna kaitseministeeriumi valitsemisala vastu jõuga ja taotles ta ju kaitseministeeriumi juhtkonna vahetamist ja Wagneri grupeeringu üle senise kontrolli või staatuse säilitamist. Tuleb aru saada, et Vene Föderatsioonis Ukraina sõda, äri ja poliitika on väga tihedalt läbi põimunud ning Prigožin ja Wagneri ettevõte on selle ehe näide," lisas ta.

Märk tuletas meelde, et Prigožini vastasseis Vene kaitseministeeriumiga on juba pikema aja jooksul järjest eskaleerunud. Mässule leitud lahenduse pikaajaline mõju pole tema hinnangul teada.

"See eskaleeruski lõpuks, nagu Prigožin seda nimetas, õigluse marsiks, aga ta ikkagi läks oma grupeeringuga, jõuga kaitseministeeriumi juhtkonna vahetust nõudma ja otsekontakti või läbirääkimist Vladimir Putiniga taotlema, mida ta küll ei saavutanud. Kindlasti oli tegemist väga riskantse ettevõtmisega ja see lahendus, mis täna on, on ilmselt lühiajaline lahendus. Me ei tea, mis on selle pikaajalisem mõju," rääkis ta.

"Küll jah, lühiajalisest perspektiivist võib vaadata sellele ka nii, et teatud lahenduse Putin sellele leidis. Ehk nagu on Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov seda esitanud – Wagner ikkagi kas osaliselt või mingis osas allutatakse kaitseministeeriumile, n-ö formaliseeritakse see kontroll, millest enne rääkisin. Ja Prigožin on justkui eksiili saadetud," lisas Märk.

Ukraina otsustavam tegevus käib neljas suunas

Märgi sõnul Prigožini mässul Ukrainas käivas sõjas olulist mõju ei paista. Ta selgitas, et Vene vägede tegevuse aktiivsus Ukrainas ei ole viimasel paaril ööpäeval langenud.

"Viimastel ööpäevadel nii Bahmuti piirkonnas, Donetski linna ümbruses, Avdijivka, Marijinka piirkonnas on Vene Föderatsiooni väed jätkanud lokaalsete vasturünnakutega ja jätkuvalt üritavad Ukraina edenemist seisma panna. Sellist otsest tegevuse intensiivsuse langust ei ole täheldanud," rääkis ta.

Kolonel selgitas, et Ukraina väed viivad jätkuvalt läbi kujundavat operatsiooni, mille eesmärk on valmistada ette põhijõudude lahingusse toomist. Põhiline tegevus käib neljas suunas.

"Esimene suund on Bahmut. Seal ka viimastel ööpäevadel Ukraina väed edenenud nii põhja- kui ka lõunaosas. Teine suund on Donetski ja Zaporižžja oblasti piirialal, sealt tulebki võib-olla tänane kõige suurem uudis, kus Ukraina asekaitseminister tegi avalduse, et Ukraina väed on vabastanud Rivnopili linna, mis on Vuhledarist lõuna suunas. See on päris tõsine edenemine juba," rääkis Märk.

"Kolmas suund on Zaporižžja oblasti lääneosa. Neljanda suunana võib ära märkida Dnipro jõe Antonivka silla piirkonna, mis on Hersoni oblastis Hersoni linnast kirdes, kus Ukraina vägedel on õnnestunud üle Dnipro jõe minna silla piirkonda, sillapea luua," lisas kolonel.

Märk selgitas, et Venemaa on viimastel nädalatel Antonivka silla piirkonnast viinud oma vägesid lõunarinnet toetama, aga nüüd võib Vene väejuhatusel olla dilemma, et vägesid sinna tagasi viia.

"Suures pildis Ukraina jätkuvalt üsna laial rindel, mitmes suunas väga süsteemselt valmistab ette põhijõudude lahingusse toomist," lisas kolonel.

Ukraina sõjaväeluure ülema Kõrõlo Budanovi väitel on Vene väed mineerinud Zaporižžja tuumajaama territooriumil erinevad objektid ja paigutanud sinna lõhkeainet täis veoautod. Märk ütles, et kui see ka tõele vastab, siis suurim oht võib tulla ettevaatamatusest või juhuslikust intsidendist. Tema hinnangul võib pigem olla tegemist Venemaa infooperatsiooniga, et mõjutada Ukraina vägede edenemist Zaporižžja oblastis.

"Ma päris reaalset tuumaintsidendi või katastroofi tegemist Vene poliitilise juhtkonna poolt täna pigem ei näeks. See täiendavalt paneks selle poliitilise süsteemi surve alla," ütles ta.