Toitjakaotuspensioni saavad need inimesed, kelle lähedane või pereliige sureb ning ülalpeetavana tekib neil õigus saada riigilt toetust. Kuna tegu on ühe pensioni liigiga, sõltub hilisem makse lahkunu sissetulekust. Samuti tähendab see, et kõik toitjakaotuspensioni õigustatud saajad peavad selle summa omavahel ära jagama.

Sotsiaalministeeriumi perede ja turvaliste suhete osakonna nõunik Ulvi Tüllinen toob näite.

"Kui peres on üks laps ja pensionimakse peaks olema 500 eurot, siis see üks laps saaks pool sellest, mis on 250 eurot. Kui peres oleks kaks last, siis nemad saaksid mõlemad 40 protsenti, mis on 200 eurot. Kui on viis last kas ühes peres või kahes erinevas peres sündinud sellel lahkunud vanemal, siis jaguneb see 500 eurot viie lapse vahel, mis tähendab, et iga laps saaks ainult 100 eurot," rääkis Tüllinen.

Selliselt on see kehtinud üle 20 aasta. Kuna muutunud on peremudelid ning täiustunud on ka üldine toetuste süsteem, soovib sotsiaalministeerium ajakohastada ka perekonna toetamist toitja kaotuse korral. Selleks on valminud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus, millele oodatakse huvigruppide tagasisidet.

Peamine põhimõtteline muutus oleks see, et toitja kaotuse korral hakkab pere saama edaspidi perehüvitist, mitte pensioni. See annab palju eeliseid: summa ei sõltu lahkunu sissetulekust ega erine perekonniti kümneid kordi, saadavalt summalt ei pea maksma tulumaksu, toetus hakkab laekuma automaatselt, seda ei ole vaja eraldi taotleda. Mis aga peamine – iga laps saab kindla summa, sõltumata sellest, kui palju oli lahkunud lapsevanemal lapsi ning kas need olid ühe või mitme partneriga.

"Kui praegu on see seotud pere koosseisu ja laste arvuga peres ning õe-venna või poolõe õppimise, mitteõppimisega, siis edaspidi on iga laps ise määrav ja iga laps annab ise õigustatuse sellele toetusele ja just selles kindlas summas," rääkis sotsiaalkindlustusameti (SKA) perehüvitiste valdkonnajuht Pirjo Künnapuu.

Toitja kaotanud lastele määratav summa hakkaks kujunema enam-vähem samamoodi nagu praegu elatis.

"See baseeruks lapse keskmisel ülalpidamiskulul ja seda indekseeritakse tarbijahinnaindeksiga ning alternatiivina oleme mõelnud, et lisanduks ka kolm protsenti aasta keskmisest brutosissetulekust statistikaameti andmetel. Ehk oleks väga sarnane praeguse elatise skeemiga," lausus Ulvi Tüllinen.

Pirjo Künnapuu sõnul on SKA seisnud selle eest, et toitjakaotuspensioni korra muutmisel ei jääks keegi kehvemasse seisu. Seepärast on kavas ka üleminekuperiood, mis tähendab, et juba määratud toitjakaotuspensioni summasid muutma ei hakata. Sellega suurenevad aga riigi kulud, ütles Tüllinen.

"Esimestel aastatel tõepoolest on riigi kulud kasvus suurusjärgus kaks miljonit eurot lisaks juba prognoositud kuludele, mida on 20 miljonit eurot," sõnas Tüllinen.

Kaotajaid siiski on, tunnistas Tüllinen, ent väga vähe. Eelmisel aastal oli väikseim toitjakaotuspensioni makse kuus 30 eurot, suurim aga 2000 euro ringis. 

Põhiliselt on juttu lastest, sest soov on lõpetada toitjakaotushüvitise maksmine täisealistele, näiteks lapseootel naistele või toitja alla kolmeaastast last kasvatavale vanemale.

"Täisealistest rääkides on tulnud ju üksi elava pensionäri toetus, töövõimetoetus, vanemahüvitise loomine, ka ülalpidamiskohustuse regulatsioon on muutunud ning kõik see kokku on tinginud selle, et toitjakaotuspension vajaks kaasajastamist," rääkis Tüllinen.

Pirjo Künnapuu lisas, et peretoetuste puhul on olulised kaks nüanssi.

"Võimalikult ühetaolised toetused, alati lapsepõhised ja võimalusel alati proaktiivselt, et inimene ei peaks muretsema, et ta millestki oma teadmatusest ilma jääb," ütles Künnapuu.

Toitjakaotuspensioni muudatuste eelnõu kooskõlastamise aeg on planeeritud saabuvasse talve ning muudatusi ei plaanita enne aastat 2026.