"Vahetult enne riigikaitsenõukogu ma allkirjastasin riigikogus vastuvõetud kaheksa seadust. Nende seadustega on langetatud põhimõttelised valikud. Need puudutavad abielumääratlemist, riigikaitset ja makse," ütles Karis pärast riigikaitsenõukogu koos Kaja Kallasega antud pressikonverentsil.

"Sellised keerulised valikud peabki langetama parlament ja ka vastutama nende eest. Hinnangu poliitikutele annavad kodanikud. Minu ülesanne presidendina on kaitsta põhiseadust. Meie põhiseaduse tuum on parlamentaarne demokraatia. Parlament peab ise olema ruum riigi ees seisvate valikute langetamiseks," lisas ta.

Karis tõdes, et temas tekitas kõhklusi nii paljude eelnõude sidumine valitsuse usaldushääletusega.

"Põhiseadus annab selle võimaluse, kuid küsimus on, millal minnakse selle võimaluse kasutamisega liiale," sõnas Karis.

Ta märkis, et kui valitsus hakkab kõiki eelnõusid siduma usaldushääletusega, on selline olukord selgelt vastuolus põhiseadusega ja tähendaks parlamentaarse demokraatia tasalülitamist.

Karis viitas ka hiljutisele riigikohtu otsusele, mis samuti hoiatas nii usaldushääletuse kui ka obstruktsiooni kuritarvitamise eest. "Riigikohus rõhutas ka seda, et lubatud obstruktsiooni piirid on seni olnud ebaselged. Just selle ebaselguse tõttu on viimased kuud olnud meie riigielus nii tormilised. Selline õiguslik ebaselgus, mida me kogesime, peab jääma erandlikuks," sõnas president.

"Pidevalt eelnõude usaldusküsimusega sidumist ei kavatse ma sallida"

Karis märkis, et lubatud obstruktsiooni piirid peab täpsemalt määratlema riigikogu ise, sest muidu sekkuks teised võimuharud liialt parlamendi tegevusse.

"Kindlasti ei ole lahendus see, et valitsus kasutab ka tulevikus pidevalt võimalust siduda eelnõusid usaldusküsimusega. Seda ei kavatse ma sallida – seda enam, et nüüd on võimalus võtta juhiseks riigikohtu seisukoht ja täpsustada selle valguses parlamendiliikmete õigusi," lausus Karis.

"Olen nõus, et opositsioon saab riigikogu tööd küll ajutiselt takistada, aga mitte lõputult tõkestada. Parlamendivähemusele peab ka tulevikus jääma võimalus enamuse tegevust pidurdada ja kontrollida. See võib häirida, aga see võimalus kuulub parlamentaarse demokraatia juurde ja sellega peab valitsus leppima. Eelnõu vastuvõtmist ei saa siduda usaldusküsimusega pelgalt seepärast, et valitsuse arvates on eelnõuga kiire," rääkis Karis veel.

Kallas: usaldusega sidumine on meie ainus tööriist obstruktsiooni vastu

Peaminister Kaja Kallas vastas Karisele, et kõik need seadused võeti vastu vastavalt põhiseadusele ja eelnõud sidus valitsus usaldusega vaid obstruktsiooni korral.

"Me ei seo ühtegi asja usaldusega, kui ei tehta obstruktsiooni ja ei tee seda esimeses järgus. Meil lihtsalt obstruktsiooni vastu on ainuke tööriist usaldusega sidumine," ütles Kallas.

Kallas märkis, et EKRE on tema peaministriks oleku ajal teinud obstruktsiooni 38 eelnõule.

"Kui me laseme seda obstruktsiooni mõõdutundetult teha ja meie ei saa usaldusega siduda, siis see tähendab seda, et tegelikult valimistel ei ole mõtet, sest me ei saa oma programmi ellu viia," ütles Kallas.