Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi välja, et kiire inflatsiooni tõttu tõusis Eesti majanduse üldine hinnatase mullu Euroopa Liidu keskmise suhtes 89 protsendini.

Tegelikus individuaalses tarbimises kasutatud kaupade ja teenuste hinnad tõusid Eestis eelmisel aastal 91 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, tarbekaupade hinnad tõusid 102 ja tarbijateenuste hinnad 85 protsendini keskmisest.

Jaekaupmeeste hinnangul on Eesti turul hinnataset mõjutav konkurents samas tihe.

Kolmes Balti riigis tegutseva Maxima tegevjuht Kristina Mustonen tõi välja, et Maxima kaupluste hinnatase on Balti turul sarnane ning kui keti keskmise ostukorvi hind on Eestis ja Leedus sama, siis Eestis on konkurentidega võrreldes Maxima toidukorv 8-10 protsenti odavam.

"Teine erinevus on selles, et kohaliku tootja hinnad on palju kõrgemad ehk väikestest mahtudest tuleb ebaefektiivsus. Kallid tootmissisendid nagu palgad, energiakulu, söödad – kui klient ei suuda kohaliku tootja kallimat hinda kinni maksta, väheneb ostude kogus. Väheneb sisseost ja kohaliku tootja elujõud. Siinkohal näeme suurt ohtu tulevikuks," ütles Mustonen.

Kõrge tootmiskuluga kohalikud kaubad peavad võistlema importkaubaga

Ka Läti ja Leedu turul tegutseva Rimi ostujuht Talis Raak ütles, et toidu lõpliku hinna kujunemisel mängib rolli ka näiteks erinev maksusüsteem.

"Kõik saab alguse sellest, mis hinnaga meile hankija tooteid pakub. Igal jaeketil on oma valitud strateegia ning see seab ootused teatud tootegruppidele ning koostööks nende pakkujatega," sõnas Raak.

"Muidugi on oluline ka turuolukord. Seda näeme eriti hästi siin Eestis, sest kõigist kolmest Balti riigist on just siin konkurents kõige tihedam," ütles Raak.

Mustoneni hinnangul peaks riik pingutama selle nimel, et kohalikke tootjaid hoida. Ta tõi välja, et jaekaupmees saab importtooteid müüa odavamalt. "Siis on ka küsimus – kas eestlane on nõus kaks korda rohkem maksma sama liha eest. Lähitulevikus võime näha, et kohalike toodete kättesaadavus võib klientide jaoks väheneda. Kui riik ei hakka kuidagi toetama, siis näeme, et omahind tõuseb veel rohkem ja sama lihatükk maksab kolm korda rohkem kui Leedu või Poola oma," sõnas ta.

Lätis kehtib kohalikele puu- ja juurviljadele viieprotsendiline käibemaksumäär,

Eestis aga tõuseb käibemaks veelgi, märkis Mustonen ja lisas, et see tähendab täiendavat hinnatõusu ning ettevõte on ammendanud kõikvõimalikud ressursid kulude kokkuhoiuks.

"Piir on juba siin. Mis veel – kui maksud tõusevad, mis me teeme? Lõpptarbija näeb jälle hinnatõusu," sõnas Mustonen.

Lätis ja Leedus on Mustoneni hinnangul olukord tootjatele lihtsam, kuna turg on suurem. "Kui maht on väike, tootmine on ebaefektiivne, on omahind 30 protsenti keskeltläbi suurem kui Läti ja Leedu tootmine," ütles ta.

Tarbijad vaatavad aina enam alternatiive

Mustoneni sõnul on kasvanud kampaaniatoodete ja "parim enne" toodete ostmine.

"Näeme alternatiivtoodete kasvu, mis on tehtud Poolas ja Leedus. Tarbija ikka otsib hinda," ütles Mustonen "Selle pärast on hästi suur risk, et mingil ajal kaovad kohalikud asjad riiulilt."

Mõne kategooria tooted on hinnatõusu tõttu ka lettidelt kadunud. Maxima puhul tõi Mustonen näitena välja Eesti veiseliha.

Raak märkis, et Rimi pakub populaarsetele toodetele hinnaalandust ja regulaarseid kampaaniaid.

"Selle olukorraga on kindlasti midagi vaja teha. Kui me ei vaata, kuidas toetada kohalikke tootjaid ja tõstame makse, siis hind tõuseb veel ja lõpptarbijal on kaks varianti, ta kas hakkab tarbima ebatervislikke tooteid, otsib odavamat alternatiivi või üldse vähendab tarbimist," sõnas Mustonen.