Eilne päev tõi uudise, et tegelikult ei kavatseta järgmise aasta riigieelarves erilisi kärpeid teha, sest 50 miljonit eurot kokkuhoidu oleks Eesti riigieelarve suurust arvestades ikkagi täpe. Kuidas kommenteerite?

Üldiselt võttes on uus valitsus saanud hästi hakkama. Mind väga ei üllata, kui küsitakse ministritelt, et minge ja otsige oma valdkonnas kokkuhoiu kohti. Sellest midagi suurt välja ei tule. Iga minister loomulikult üritab oma ministeeriumi kaitsta. 

Valitsus peaks aru saama, et meil on vaja suuremat riigiaparaadi reformi, ei piisa väikestest kokkuhoiusummadest.

Me peame võtma eesmärgiks summad, mille abil aja möödudes saame uuesti eelarve tasakaalu.  Suur osa meie taasiseseisvuse ajast see nii ongi olnud. Eelarve olnud meil ju tasakaalus. Keegi ei saa öelda, et oleks võimatu seda uuesti tasakaalustada.

Ma väga  kardan seda, et poliitikutele jääb tulevikus  ainsaks lahenduseks eelarve tasakaalustamisel maksude tõstmine. Defitsiiti ei tekita mitte liiga madalad maksud, vaid liiga suured riigisektori kulud.

Näiteks Soome uus valitsus on sellest  selgelt aru saanud ja nad plaanivad mastaapseid kärpeid. Meil oleks vaja midagi sarnast siin Eestis.

Minu ettepanek valitsusele oleks, et vaataksime kärpeid läbi kogu riigikogu praeguse  perioodi ehk siis läbi nelja aasta. Paneme püsti komisjoni, mille eesmärk oleks riigiaparaadi reform ja selle kaudu teha suuri kärpeid. Säärase komisjoni etteosa tuleb panna äriinimesi, mitte poliitikuid ja ametnikke. 

Äriinimesed saavad paremini aru, kuidas kärped majandust mõjutavad. Ja saavad aru sellest, kuidas maksude tõstmine mõjutab majandust. 

Kuidas teile tundub, kas probleem on selles, et Eesti riigiaparaat on liiga suureks paisunud või on probleem selles, et me pakume liiga palju hüvesid?  Toetame projekte, mis on küsitava väärtusega?

Nagu ma varem ütlesin, et eelarve defitsiiti ei tekita mitte liiga madalad maksud, vaid liiga suured riigiaparaadi kulud.

30 aastat oli eelarve põhimõtteliselt tasakaalus ja maksud olid ju ka madalad!

Koroonaajal läksid kulutused üle käte ja nüüd on poliitikutel kulusid raske kärpida. See on vana tõde, et kulusid tõsta on lihtne, neid langetada väga keeruline.

Praegune valitsus ongi läinud lihtsamat teed, tõstetud on makse, aga kulusid pole vähendatud.

Aga maksude tõstmine vähendab meie majanduse konkurentsivõimet. Kui konkurentsivõime langeb, jääme pikema aja möödudes lihtsalt vaesemaks. See on absoluutselt kindel asi. Me ei suuda tulevikus naabritega konkureerida, aga ma kardan, et poliitikud praegu sellest piisavalt hästi aru ei saa.

Loomulikult on see 50 miljonit naljanumber ja meil on suur risk, et defitsiit ei vähene, vaid hoopis kasvab. Siis tõstavad poliitikud jälle makse, seejärel saabub juba tõeline kriis.

Valitsusliit koosneb kolmest erakonnast ja on üsna arusaadav, et sotsiaaldemokraadid ei poolda kokkuhoiumeetmeid. Aga arusaamatu on Reformierakonna ja teie koduerakonna Eesti 200 käitumine.  Te olete tegelikult ka pettunud?

Olen pettunud. Ma arvan, et meie majandus- ja eelarvepoliitika praegu on vale. Eriti kui vaadata, kuidas Soome uus valitsus on oma eelarvepoliitilised otsused teinud.

Soome saab aru, et riigi majanduse konkurentsivõime on ülioluline. Meil on samad probleemid, kuigi üldine olukord on parem. Soomes on riigiaparaadi kulud veel kõrgemad, aga Soome on ka palju rikkam riik.

Ja Soomes on palju selliseid ettevõtjaid, kes tõesti saavad maailma turgudel hästi hakkama, seda hoolimata seniste valitsuste kehvast majanduspoliitikast.

Kuid nüüd Soome valitsus tahab riigiaparaati kärpida, mitte makse tõsta. Nad pigem tahavad tööjõumakse alandada. See on Soome ettevõtete jaoks väga tähtis samm.

Ma tahaksin näha, et Eesti eelarve- ja majanduspoliitiline programm oleks pigem sarnane Soome omaga.

Soome ettevõtjad tervitasid uut koalitsioonilepingut, Eestis oli kõik vastupidi. Soome ettevõtjatel on kindel usk tulevikku, mis on majanduse seisukohast ka väga oluline, meil on jälle kahjuks vastupidi.