Keegi ei tea täpselt, kui palju tuleb riigil järgmiste aastate jooksul püksirihma pingutada või eelarve tulupoolt kosutada

Lihtsustatult on kaks selgemat sihti – nominaalselt ei tohiks eelarvemiinus küündida üle kolme protsendi SKP-st. Struktuurselt, see tähendab valemis, mis arvestab ka majandustsüklitega, ei tohiks miinus minna üle ühe protsendi. Koalitsioonileppes on pisut väiksema konkreetsusega siht "võtta eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumine."

Kui kaugel Eesti riigi rahandus neist sihtidest on, selle kohta ootab valitsus selgust augustis – siis valmib rahandusministeeriumi sügisprognoos. Kevadise prognoosi pealt pakkusid koalitsioonipoliitikud, et järgmise aasta eelarvepositsiooni peaks parandama umbes poole miljardi euro jagu.

Maksupaketist ootab valitsus tuleval aastal umbes 290 miljonit lisaeurot. Ülejärgmisel aastal, kui kaob maksuvaba tulu progressiivne vähenemine, saabub tänasega võrreldes kõigest 90 miljonit lisaeurot. Sealt edasi hakkab summa taas järk-järgult kerkima. Peretoetuste kärpega hoiab riik tuleval aastal kokku 86 miljonit eurot.

Maarjamäel anti ministritele selgemad kärpesihid

Selle nädala lõpuks peaks kõik ministrid esitama rahandusministeeriumile oma haldusala kärpeplaanid. Teisipäeval rääkis peaminister Kaja Kallas Vikerraadios, et nende abil õnnestub kärpida umbes 50 miljonit eurot.

Eesti 200 aseesimees haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles ERR-ile, et ka selle summa kokkusaamine polnud lihtne.

"Kõik tegevused tunduvad ju vajalikud ja olulised ja kõik inimesed, kes on tööl, tunnevad, et nad teevad olulist tööd," märkis Kallas, kelle sõnul vaatas ta läbi kogu oma valdkonna eelarve.

"Ja iga tegevuse kohta küsisime, et kui oluline see on, mis juhtub, kui me seda ei tee. Ja sealt me ikka need kärpekohad leidsime," rääkis Kallas summasid täpsustamata. "On tegevusi, mis on muidugi toredad ja head ja kasulikud. Aga kui on kriis, siis nende äravõtmisest midagi olulist ei juhtu."

Esimest korda tutvusid koalitsioonipoliitikud üksteise kärpeplaanidega paar nädalat tagasi Maarjamäe lossis. Kuni tolle ajani oli mõte, et igaüks otsib nii palju kokkuhoiukohti, kui ise õigeks peab. Niimoodi tuli kärpesumma liiga väike. "Ja mõnedele ministeeriumidele öeldi selgelt, et tuleb kärpida rohkem, kui nad esialgu planeerinud on. Mingid sihid ikkagi öeldi ette," meenutas Kallas.

Läänemets: riiki ei saa pidada nagu ettevõtet

Sotsiaaldemokraatide juht siseminister Lauri Läänemets märkis, et mõnes ministeeriumis ongi lihtsam kärpida kui teises. Ta lisas, et näiteks sotsiaalministeerium haldab suurt osa riigieelarvest, kuid toetusi või raviraha valitsus rohkem puutuda ei plaani.

Mitmelt poolt kõlanud etteheidete peale, et 50 miljoni eurone kärbe pole piisav, ütles Läänemets, et riiki ei saagi pidada nagu eraettevõtet.

"Eraettevõtluses sa saad tootmist vähendada, sa saad reklaamikulusid vähendada aga riigi teenused ei ole võrdelised eraettevõtte teenustega," sõnas siseminister. "Turvalisuses, tervishoidus, sellistes asjades ei saa sa järeleandmisi teha."

Ka siseministeeriumis pole Läänemetsa sõnul lihtne kokkuhoiukohti leida.

"Siseministeeriumi valitsemisala on ju aastaid kokku tõmmatud väga palju. Viimase neljateistkümne aastaga on 2000 inimest vähem tööl näiteks politseis ja päästes," rääkis Läänemets. Ta lisas, et temagi viib valitsuse lauale mõned ettepanekud, mis aitavad riigieelarve kulupoolt kärpida.

"Aga paljud ettepanekud on sellised, kus me tööprotsesse teeksime teistmoodi, midagi ei teeks või asendaks mõne tegevuse tehnoloogiaga. Ja samad politseiametnikud näiteks saaksid teha midagi muud, mis on oluline ja mida on vaja ka teha. Seepärast ma ei räägiks kärbetest vaid tööprotsesside muutmisest," selgitas Läänemets.

Kaalutakse võimalust osa eurotoetustega eksimisi "andeks anda"

Läänemets tõi samas näiteid teiste ministeeriumide haldusalast, kus tööprotsesside ümberkujundamine võiks ka rahalist kokkuhoidu tuua. Ta märkis, et riigieelarve täitmist kontrolliv rahandusministeerium küsib pidevalt erinevaid aruandeid.

"Teiste ministeeriumite ametnikud ütlevad, et kui rahandusministeeriumi iga osakond täpselt samu numbreid ei küsiks ja oma tööd teistmoodi korraldaks, siis võib-olla saaks päris mitmes ministeeriumis päris oluliselt vähemate inimestega hakkama," rääkis Läänemets.

Teine kokkuhoiumõte, mida arutati ka Maarjamäel, puudutab eurotoetuste tagasiküsimist. "Meil on  päris suured mammutasutused, kus töötab väga palju inimesi, kes tegelevad lihtsalt bürokraatliku kontrollimisega, ajavad juuksekarva lõhki," ütles Läänemets. "Väga väikeste eksimuste pärast nõutakse suuri summasid tagasi omavalitsustelt, ettevõtetelt, MTÜ-delt."

"Tegelikult on seal võimalik teha muudatusi, mille tõttu ei ole vaja seda juuksekarva lõhki ajada, ei ole vaja ametnike armeed nii palju üleval pidada. Ja see on kokkuhoiukoht," lisas siseminister.

Kuidas ja mille arvelt seda bürokraatiat vähendada, arutatakse praegu rahandusministeeriumis. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna teatel räägitakse teiste seas Euroopa Komisjoniga, kuid konkreetseid lahendusi veel vormunud ei ole.

Ühe väljakäidud mõtte järgi võtaks riik väiksemad eksimused nii-öelda enda kanda ja raha kasutajatele tagasimakse nõuet ei esitataks.

"Lõppkokkuvõttes toetame seda, et Eesti küll kasutab Euroopa Liidu vahendeid hästi aga mõistlikult. Lõpuks on meil palju inimesi, kes löövad bürokraatia pärast üldse käega," sõnas Läänemets.

Kallas võtaks HARNO-lt koolituste korraldamise

Nagu Läänemets, ütleb ka Kristina Kallas, et üldiselt soovivad valitsuspoliitikud võimalikest kärpekohtadest rääkida sügisel – siis kui riigieelarve eelnõu avalikuks tehakse. Siiski, ühe näite tõi ta esile haridus- ja noorteametist, mis korraldab tervet rida koolitusi.

Nii näiteks saavad õpetajad ja koolijuhid HARNO toel teada, mis asi on kovisioon ehk uutmoodi koosõppe vorm, kuidas võtta appi keelekümblust ning mida on oodata tuleva õppeaasta tasemetöödest.

"HARNO rendib ruume, paneb päevakava kokku, tellib kohvipause. Küsimus on, kas selleks on HARNO-s vaja eraldi inimesi tööl hoida, et sellist tööd teha, sest koolitajad on reeglina ülikoolide õppejõud, haridusteaduskondade inimesed," rääkis Kallas, kelle sõnul võiks ülikoolid ise koolitusi korraldada. "Meil ei pea olema HARNO-s eraldi inimesed selleks tööl," lisas Kallas.

Kallas rõhutas, et esialgne umbes 50 miljoni eurone kärpepakett saadakse kokku muudatustest, mis ei nõua pikka analüüsi.

Kui Läänemetsa hinnangul ei tohiks siseministeeriumis väljapakutud kokkuhoiukohad avalikku pahameelt tekitada, siis Kallas nii optimistlik pole.

"Seda raha ju võetakse kelleltki ära, ta ei ole niisama maas. Need kärped ju puudutavad teatud inimesi, teatud haridusasutusi. Kindlasti sealt tuleb rahulolematust," sõnas Kallas.

Suuremaid kärpeid oodatakse nulleelarvest

Kas kärbetest piisab, seda ei saa Kallase sõnul veel kindlalt öelda. "See sõltub augusti lõpus tulevast majandusprognoosist. Kui prognoos on negatiivne, siis me tõenäoliselt järgmisel aastal mäel ei ole," sõnas Kallas.

Samas annab valitsusele lootust juunikuine Eesti Panga prognoos. Nimelt pakkus Eesti Pank, et suuresti majanduskasvu toel kahaneb järgmise aasta eelarvepuudujääk 1,7 protsendini SKP-st.

Lauri Läänemets ütles, et järgmise aasta pärast polegi põhjust muretseda.

"Küsimus on pigem selles, kuidas läheb ülejärgmine ja üle-ülejärgmine aasta. See valukoht on pigem jätkuvalt aastas 2027," sõnas Läänemets.

Kallas rõhutas, et järgmise aasta eelarve kokkupanemisega valitsuse kärpeplaanid ei lõppe.

"Järgmine samm on nulleelarve tegemine, mis algab selle aasta sügisel. Seal läheb juba mõjuanalüüsideks, et kas meil on mingeid tegevusi, mida riik ei peakski üldse tegema. Neid ei saa otsustada kahe kuu jooksul," rääkis Kallas.

Kallas tõi näite juba mainitud haridus- ja noorteametist, mis loodi nelja asutuse ühendamisega kolm aastat tagasi. Toona tuli mõningast kokkuhoidu nii-öelda toetavate tegevuste arvelt. Nüüd vaadatakse üle sisutegevusi. "Seal on pigem küsimus selles, et tööprotsessid, mida HARNO teeb, on hästi seotud kõikvõimalike määruste ja seadustega, mida tuleb hakata muutma," selgitas Kallas.

Siseministeeriumis aga analüüsitakse, kas tulevikus saab läbi ajada veel vähemate siseturvalisuse töötajatega. "Tänases päevas võib ka öelda, et see on kokkuhoiukoht aga tegelikult see on paratamatus. Meil lihtsalt on inimesi tulevikus vähem," ütles Läänemets.

Täpsemalt analüüsibki siseministeerium seda, kui palju tööjõudu jagub kümne-kahekümne aasta perspektiivis spetsiaalselt siseturvalisuse jaoks. "Ja selle järgi me peaksime vaatama, mis me saame selles töös ümber korraldada, et vähemate inimestega samu asju teha," sõnas siseminister.