"NATO tippkohtumiseni Vilniuses on jäänud vaid kaks nädalat. Seal me võtame vastu kaugeleulatuvad otsused, et tugevdada oma heidutus- ja kaitsejõudu ning suurendada oma toetust Ukrainale," sõnas Stoltenberg.

"Alates 2014. aastast oleme märkimisväärselt tugevdanud oma kohalolekut ja valmisolekut Mustast merest Läänemereni, kaasa arvatud Eestis. NATO mitmerahvuseline lahingugrupp Tapal, mida juhib Ühendkuningriik, aitab heidutada igasugust agressiooni. Just eelmisel kuul demonstreeris õppus Kevadtorm meie võimet tugevdada oma kohalolekut Eestis kuni brigaadi suuruseni," rääkis peasekretär.

"Eesti taevast aitavad kaitsta ka liitlaste hävitajad ja õhutõrje. Ja liitlased on kokku leppinud õhu- ja raketikaitse uues rotatsioonimudelis, mis võimaldab õhuturvelt õhutõrjele kiiresti üle minna. Tippkohtumisel astume järgmised sammud uute regionaalsete plaanidega. Määratud jõud ja võimed ning täiustatud õppusteprogramm, mida kõike toetab üle 300 000 kõrges valmisolekus oleva sõjaväelase," kõneles ta.

ERR-i Brüsseli korrespondent Joosep Värk küsis pressikonverentsil Stoltenbergilt ja Eesti peaministrilt Kaja Kallaselt, kas NATO uued regionaalsed kaitseplaanid tagavad, et allianss kaitseb konflikti korral oma territooriumi esimesest meetrist ja esimesest päevast kuni võiduni.

Stoltenberg ütles, et NATO-l on plaanid ja võimekus kaitsta iga liitlast ja liitlaste territooriumi iga sentimeetrit. Ta lisas, et heidutust ja kaitset tugevdatakse veelgi nii Madridi tippkohtumise kui ka Vilniuse kohtumise otsuste täide viimisega.

"See puudutab konkreetsete vägede sidumist konkreetsete territooriumidega ja ka meie vägede valmisoleku tõstmist," sõnas NATO peasekretär.

Stoltenberg tuletas meelde, et NATO otsuste eesmärk pole sõda pidada, vaid sõda ära hoida ning heidutada.

"Küsimus on osalt edasiliikumises – oleme suurendanud oma kohalolekut ka Balti regioonis –, aga ka kõrges valmisolekus, võimes varustuse kiireks tugevdamiseks ja eelpaigutamiseks. Ja siis tuleb meeles pidada, et võimekus, mida saame kiiremini liigutada, on õhu- ja merevägi, mis on samuti osa heidutustegevusest Balti regioonis," rääkis Stoltenberg.

"Seega, jah, me hindame pidevalt vajadust maavägede kohaloleku järele kogu alliansis, sealhulgas Balti regioonis. Kuid ma arvan, et on äärmiselt oluline mõista, et meie võime kaitsta iga sentimeetrit on seotud ka meie võimega jõustada ja omada tõsiseltvõetavat heidutust ja just see on NATO eesmärk, mida näidatakse ka Vilniuses," lisas ta.

Stoltenberg kinnitas, et Vilniuse tippkohtumisel tehakse kaugeleulatuvaid otsuseid heidutuse ja kaitse tugevdamiseks ning Ukrainale toetuse suurendamiseks.

Kallase hinnangul on NATO kaitseplaanid head, kuid need tuleb panna ka praktikas toimima. "Seda me teemegi, nii et vägede lahinguvalmidus pole tõesti sõna paberil, vaid reaalsus. See eeldab kõikide liitlaste kaitseinvesteeringute suurendamist, valmisolekut täita laod laskemoona ja vajaliku varustusega. Nõustun ka öelduga, et allianss on valmis kaitsma oma territooriumi iga sentimeetrit," sõnas Kallas.

Lisaks uuris Värk, kas tuleks tugevdada Läti ja Leedu julgeolekut, arvestades Wagneri vägede viibimist Valgevenes.

Stoltenberg rõhutas, et nädalavahetusel toimunu on Venemaa siseasi. Ta lisas, et mässu tagajärgede kohta on aga vara teha lõplikke järeldusi.

"Jälgime toimuvat väga tähelepanelikult. Oleme näinud, et osa neist (Wagneri) vägedest võidakse saata Valgevenesse, kuid jällegi arvan, et on liiga vara teha lõplikke järeldusi. Kõige tähtsam on see, et saadame igale potentsiaalsele vastasele – sealhulgas Moskvale ja Minskile – väga selge sõnumi, et oleme olemas, et kaitsta liitlaste territooriumi iga sentimeetrit mistahes ohu eest. Seega oleme suurendanud oma kohalolekut, tugevdame Vilniuse tippkohtumise ajal heidutust ja kaitset ning seejärel jätkame täpselt Wagneri vägedega toimuva jälgimist," rääkis peasekretär.

Kallas ütles, et Valgevene on Ukrainas käivas sõjas kaasagressor ning ettearvamatu ja ohtlik nagu Venemaagi. "Nii et ilmselgelt ei ole meie hoiak, meie ettepoole suunatud kaitsehoiak selles osas samuti muutunud. Arvan, et oleme ka igaks arenguks valmis," lisas ta.