"Jah olen rahul. Poliitilisel tasandil on kokku lepitud see, mida sõjaväelased ette panid ehk konkreetne vägede hulk, suund ja kiirus juhul, kui meil on ohumärgid," ütles ta "Aktuaalses Kaamera" otsestuudios vastuseks küsimusele, kas on otsusega rahul.

"See annab madalama taseme staapidele aluse teha taktikalist planeerimist ja riikidel määrata sinna vägesid, kuigi seda on paralleelselt juba tehtud ka," selgitas ta.

Tema sõnul muudab plaanide kinnitamine reageerimise konkreetsemaks.

"Kui enne oli NATO-s ütleme, et sada brigaadi ja vaja oli 15, siis öeldi, et 15 brigaadi tuleb, aga me ei teadnud kunagi, kas see on esimene või 98. brigaad. Täna pannakse sinna plaani väga konkreetse nimega brigaadid, väga konkreetse nimega brigaadiülemad, kes omavahel hakkavad koostööd tegema," rääkis kindral Herem. "See loob aluse õppusteks, kui harjutatakse juba mitte enam lihtsalt õppuseid, vaid harjutatakse plaane. Ja see teeb meid kõiki kiiremaks."

Rääkides otsuse elluviimise tähtaegadest, ütles Herem, et põhimõtteliselt on Eestil juba praegu mõned asjad tehtud. "Aga see läheb kindlasti ka paremaks vastavalt sellele, kuidas me neid vägesid ka arendame, kuigi suures osas need väed on olemas, need tuleb teha lihtsalt paremaks. Plaan saab täitsa valmis siis, kui me oleme kõik selle läbi mänginud ja sellega me ei lõpeta mitte kunagi," tõdes ta.

"Täna on küll kindel veendumus kõigis 31-s, kohe 32-s liikmesriigis, et me peame hakkama vägesid liigutama ohumärkide põhjal, mitte siis kui häda juba käes on," rõhutas kindral.

Vastates küsimusele, mida Eesti veel ise peab tegema lisaks Vilniuses kokku lepitule, ütles Herem, peame oma võimearendustega edasi minema.

"Eelkõige järgmised kaks-kolm aastat. See väga suur ressurss, mis meile on antud ja need plaanid, mis meil on – diviis, maakaitse, õhutõrje, diviisi tulevõimekus, mitmed asjad merel – need on kõik vaja järgmise kahe-kolme aasta jooksul ära teha," ütles ta ja lisas, et see sisaldub ka kaitseplaanide võimete plaanides.

Küsimusele, miks Eesti ei lase siia alaliselt paigutada liitlaste brigaadi nagu teeva Läti ja Leedu, vastas kindral: "Lahendused on erinevad. Osad riigid on valmis panema sadu miljoneid taristusse, et hoida oma riigi territooriumil liitlasvägesid, osad riigid on valmis hoidma tuhandeid oma sõdureid koos perekondadega võõras riigis. Meie puhul me oleme otsustanud, et me teeme teist moodi, me investeerime rohkem seda raha sõjalistesse võimetesse ja harjutame selle brigaadi siia tulemist."

"Täna ma julgen öelda, et see brigaad on ära määratud. Selle brigaadi väliselt terve pataljoni lahingugrupp britte ja prantslasi on kogu aeg Eestis, nad roteeruvad. Tänase seisuga tuhandeid britte, sadu Briti ohvitsere ja allohvitsere teab mis asi on Eesti ja nad oskavad Eestis tegutseda ja nad jõuaksid siia ohumärkide korral või õigemini meie otsuse korral päevadega," selgitas kaitseväe juhataja.

Kommenteerides Venemaa võimalikke vastusamme NATO otsustele, tõdes Herem, et allians on just oma otsuseid teinud vastuseks Venemaa ähvardustele ning ilmselt ei tegutse Venemaa mitte NATO tõttu, vaid oma siseprobleemide pärast.