Hongkong, endine Briti koloonia ja praegune 7,3 miljoni elanikuga Hiina erihalduspiirkond, seisab silmitsi järjekordse identiteedikriisiga. Kohe pärast 32 Hongkongi kodaniku kinnipidamist ja Poola vahetusõpilase ahistamist 4. juunil, Taevase Rahu väljaku massimõrva 34. aastapäeval, alistus Hongkongi valitsus Hongkongi kodanike mahasurumiseks veelgi enam Hiina üheparteirežiimile.

Arvestades Hongkongi valitsuse keeldumist rakendada lääneriikide sanktsioone Hongkongis noteeritud Venemaa pooljuhte tootvatele ettevõtetele, on Hiina kontrolli all oleva linnavalitsuse autonoomia Hiina kommunistide suhtes uuele tasemele langenud.

Paralleelid Hongkongi ja Eesti hümni vahel

Juunis keelas Hongkongi valitsus mitteametliku hümni, mis kõlas Hongkongi rahvushümnina rahvusvahelistel spordivõistlustel Koreas, Bosnias ja Araabia Ühendemiraatides. Hongkongi justiitsministeerium väitis, et mitteametlik hümn mitte ainult ei "solvanud" Hiina rahvushümni, vaid sedagi, et hümni sõnad "soodustavad [Hiinast] lahkulöömist" ja "ohustavad rahvuslikku julgeolekut".

Hongkongi ametnikud koostasid nimekirja 32 Youtube'i videost, mille näitamine keelati ära. Keelatud videote hulgas olid ka mitteametliku hümni tõlgitud versioonid inglise-, saksa-, hollandi-, jaapani-, korea- ja viipekeeles.

Hongkongi valitsuse poliitiline puhastusprotsess vabaduse ja autonoomia püüdluste mahasurumiseks algas 2019. aastal, pärast kuus kuud väldanud meeleavaldusi, mille eesmärk oli peatada väljaandmisseaduse vastuvõtmine. Hongkongi valitus võttiski väljaandmisseaduse ettepaneku tagasi, kuid juunis 2020 kehtestas Hiina Rahvavabariigi seadusandlik kogu Hongkongile kõikehõlmava riikliku julgeoleku seaduse, et vaigistada viimased järelejäänud poliitilised dissidendid, keda Hiina võimude käsilased Hongkongis polnud väljaandmisseaduse vastaste meeleavalduste lõppedes kohtu alla andnud, vangistanud või eksiili sundinud.

Tagamaks, et hongkonglased unustaksid protestide ajal toime pandud politseivägivalla ja Hongkongi protestijad, kes valasid verd ja andsid elu vabale Hongkongile aastal 2019, nagu hiinlased seda tegid aastal 1989, kriminaliseerisid Hongkongi võimud peamise protestiloosungi "Vabastage Hongkong, meie aja revolutsioon".

Rahvusliku julgeoleku nimel hakkas valitsus jälgima, vahistama ja kinni pidama hongkonglasi, kes üritasid seda loosungit otseselt ja kaudselt levitada nii veebis kui ka väljaspool seda. Loosungi keelamine on katse, millega testitakse, kui palju on hongkonglased valmis ohverdama vaba Hongkongi idee kaitsmiseks.

Eestlaste jaoks pole sellised keelud võõrad. Nõukogude okupatsiooni ajal keelati Eesti hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ja eestlased kasutasid mitteametliku hümnina "Mu isamaa on minu arm", et väljendada rahvuslikke tundeid. Kuigi Eesti ametlik hümn asendati ENSV hümniga, leidsid eestlased siiski viisi, kuidas säilitada mälestusi oma rahvushümnist. Kuigi umbes 25 protsenti inimesi Eestis on venekeelsed, jäi eesti keel peamiseks vahendiks eesti rahvusliku identiteedi säilitamisel, seda keelt ei suutnud Nõukogude Liit okupatsiooni ajal ära hävitada.

Hongkongi identiteedi hävitamine vs eesti identiteet

Hongkonglaste ja eestlaste rahvusliku identiteedi kujunemise protsess on olnud erinev, kuid eesmärgid on ühised. Nii hongkonglased kui ka eestlased mõistavad, mida tähendab olla võimsate imperialistide poolt maha surutud. Hongkonglastele on selleks Hiina, kus on 1,4 miljardit elanikku; eestlastele on see Venemaa, geograafiliselt suurim riik maailmas.

Hongkongis üritavad Hiina ametiasutused laiendada Hiina mõjuvalda valdkondadesse, kuhu neil pole Hongkongi Põhiseaduse järgi õigust asjadesse sekkuda. Õiguslikus mõttes pole mandri-Hiina valitsusel pädevust Hongkongi siseasjadesse sekkuda, kui küsimus ei puuduta välispoliitikat, riigikaitset või riiklikku hädaolukorda.

Alates Hongkongi ülevõtmisest 1997. aastal üritab Hiina ometi suruda hiinlaste identiteeti hongkonglastele peale, kasutades selleks haridust ja kultuuri. Näiteks 2012. aastal üritas Hongkongi haridusministeerium viia kohustusliku ainena koolidesse "rahvusliku hariduse õppekava". See on hiinameelne õppekava, mille eesmärgiks on süvendada hongkonglastes Hiina rahvuslust ja kõrvaldada 1989. aastal Taevase Rahu väljakul toimunud sündmuste ajalugu ehk see, kuidas tuhanded Hiina üliõpilasprotestijad tapeti ühe ööga kuulipildujate ja tankide poolt.

Hongkongi protestijate kümnenditagune edulugu, kus protestijad suutsid edukalt sundida Hongkongi valitsust loobuma "Hiina rahvusliku hariduse õppekava" juurutamisest, on nüüd minevik.

Pärast 2020. aastal vastu võetud Hongkongi rahvusliku julgeoleku seaduse jõustumist peavad kõik koolid propageerima "rahvuslikku julgeolekut", laulma hommikusel koosolekul Hiina hümni ja tagama, et Hongkongi õpilased on "hiina patrioodid". Hongkongi protestijate piiratud edu 2012. aastal tundub nüüd oluline, sest tollaste protestijate kõige õudsemad unenäod on teoks saanud. Hongkonglased on sunnitud saama "hiina kaasmaalasteks" või muidu ootavad neid karmid karistused Hiina riigilt.

Kreml pole kunagi jätkud kasutamata võimalust suhelda Eesti venekeelse elanikkonnaga, et eesti identiteeti õõnestada. 2007. aastal meenutas pronkssõdur eestlastele Nõukogude Liidu okupatsiooni, samal ajal kui paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele sümboliseeris pronkssõdur Eesti vabastamist, demonstreerides arusaama jõu tasakaalust endise kolonisaatori ja koloonia vahel.

9. mai diskursus paljastab aga suurema probleemi: Putini-meelsed "patriootilised" venekeelsed inimesed kalduvad uskuma, et nad on eestlastest paremad ja sama väljendub ka Kremli välispoliitikas Eesti suhtes.

Venemaa püüdlused eestlaste rahvuslikku identiteeti eirata on läbi kukkunud, kuid see on Eesti kodanike ja kümnete tuhandete Eesti diasporaasse kuuluvate inimeste ühise töö tulemus. Nemad on need, kes säilitavad rahvusliku identiteedi nii sisemiselt kui ka väliselt. Seda ei tohiks kunagi iseenesestmõistetavaks pidada.

Hongkonglased jäetud taas üksi Hiinaga sunnitud ühinemise ristteele. Ja see on kindlasti ka eestlaste asi, sest neli aastat tagasi, Hongkongi protestide haripunktis, kutsus üks Tallinnas elav hongkonglane üles Balti keti sarnasele inimketile Hongkongis, et tähistada Balti keti 30. aastapäeva. Kui see midagi tähendab, siis seda, et eestlastel võiks olla moraalne kohustus aidata hongkonglasi nende mitteametliku hümni levitamisel, nii nagu hongkonglased rääkisid Eesti lugu Hiina kontrolli all oleval territooriumil.

Hongkongist pärit Iverson Ng on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur. Ta keskendub Hongkongi ja Mandri-Hiina vahelisele õiguslikule piirile.