Samal ajal on Vahemere-äärsete ja Lääne-Euroopa riikide fookuses selgelt ränne, mis on viimase aasta jooksul taas hoogustunud.

Mõned nädalad tagasi leppisid riigid kokku ühispositsioonis uue rändepakti suhtes, aga sellele vastu olnud Poola ja Ungari on lubanud lahingut.

Toona võeti otsus vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, aga ülemkogu järelduste tekstiga peavad nõus olema kõik. Seega saavad peaministrid Mateusz Morawiecki ja Viktor Orban vibutada näppu Brüsseli suunas, mis neile kodumaal kõvasti poliitilisi punkte toob.

Ent rändest räsitud Vahemere riigid tahaksid rääkida pigem konkreetsetest küsimustest nii Türgi piiridel kui ka Tuneesias. Viimast külastas mõni nädal tagasi ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni juhitud delegatsioon. Euroopa Liit soovib elavdada nii Tuneesia majandust kui ka tugevdada nende piirivalvet, et vähendada üle Vahemere tulevate migrantide hulka.

Aga Ida-Euroopa riigid peavad põhiliseks teemaks endiselt kõike, mis on seotud sõjaga Ukrainas. Eesti soovib kindlasti rääkida Venemaa ja Vene oligarhide külmutatud varade kasutamisest Ukraina ülesehitamiseks. Samas pole mõtet varjata, et suurte liikmesriikide umbusk selle idee vastu on väga tugev ja tõenäoliselt blokeeriv.

Neid toetab ka sel nädalal Euroopa keskpanga avaldatud mure, et külmutatud varade intressitulude Ukrainale andmine seaks kahtluse alla euro kui rahaühiku usaldusväärsuse. Selles küsimuses tuleb peaminister Kaja Kallasel teha kõvasti veenmis- ja selgitustööd.

Samuti ei pääse liidrid üle ega ümber Jevgeni Prigožinist, Hiina investeeringutest ega USA inflatsiooni vähendamise seadusest. Mis neist tegelikult peateemaks kujuneb, selgub juba neljapäeva õhtul.