Pentus-Rosimannus ei soostunud lähemalt kommenteerima "Uudis +" saatejuhi Arp Mülleri palvet hinnata poliitilist vastasseisu, mille keskmesse on sattunud Kaja Kallase valitsus, sest tema praegune amet tal sisepoliitikasse sekkuda ei luba.

Siiski märkis ta, et distantsilt vaadates tundus, et suur osa sellest vastasseisust oli juba varasemalt hästi maailmavaateline ja põhimõtteline ja oli eelkõige seotud abiellumise õiguse küsimusega. "Mis puudutab ülejäänud osa sellest vastasseisust, siis iseenesest ju praegune valitsus jätkab seda, mida kaks aastat tagasi ametisse astunud Kaja Kallase valitsus alustas, see puudutab riigi rahanduse tervise paremasse korda aitamist," ütles Pentus-Rosimannus.

"Kui üldiselt seda sellist vaidlust ja vastasseisu vaadata, siis jällegi, et ega Eesti ei ole ainus Euroopa Liidu riik, kus opositsioon ja valitsus on väga teravas
vastasseisus. Võib ainult arvata, et kui [valitsuse] otsuste sisu oleks olnud teistsugune, siis vaevalt, et see vastasseis tingimata olemata oleks. See on ikka opositsiooni roll ükskõik millises liikmesriigis ja seda võetakse sageli väga tõsiselt," sõnas Pentus-Rosimannus. "Selles mõttes ei dramatiseeri ma Eesti olukorda üle, sest see kuidagi erandlik see Euroopa Liidus ei ole," sõnas Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannus nimetas spekulatsiooniks saatejuhi esitatud stsenaariumit, et kui Kaja Kallas peaks järgmisel aastal peaks liikuma edasi Eesti peaministri kohalt mõnele olulisele kohale Euroopa Liidus, kas Euroopa Komisjoni asepresidendiks või mõnele muule positsioonile, siis võiks tulla tema tagasi Eestisse Reformierakonda juhtima.

"Kaja Kallas on Reformierakonna esimees ja peaminister ja mul puudub küll igasugune arusaam, et et ta ei plaani seda rolli täita ja edasi kanda. Ma kujutan ette, miks selliseid spekulatsioone levitatakse, aga need on spekulatsioonid, kuhu ma kindlasti laskuda ei soovi kuidagi," sõnas Pentus-Rosimannus.

Ta märkis, et tema ambitsioon on praegu olla väga värskelt ametisse astunud
Euroopa kontrollikoja liige ja teha seda tööd täie pühendumusega.

Pentus-Rosimannus rääkis ka Euroopa kontrollikoja värskest eriaruandest,
milles audiitorid seavad kahtluse alla, et Euroopa Liit suudab vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsenti.

"Eelkõige on Euroopa kontrollikoja poolt vaadates mure selles, et meil ei ole ülevaadet sellest, mis, kui palju ja kuhu täpselt on vaja investeerida, selleks et need väga ambitsioonikalt seatud eesmärgid täidetud saaks. Liikmesriikide kavad praegu piisavalt täpselt ei ole. Aga kindlasti ei saa sellest eriraportist välja lugeda, et taastuvenergiale üleminek või energia efektiivsem kasutamine oleks kuidagi küsimärgi alla pandav, sest see on ikkagi nii julgeoleku küsimus, konkurentsivõime küsimus ja ka keskkonna jaoks hädavajalik," selgitas Pentus-Rosimannus.

Euroopa Liidu toetused peavad tema sõnul olema nendes kohtades, kus nad kõige suurema mõju kaasa toovad ja kus esineb turutõrge. "Aga ikkagi oluline on teada ja olla eelnevalt läbi analüüsinud, teha selles mõttes teaduspõhiseid otsuseid, kuhu seda raha suunata," sõnas ta. Üheks kohaks, kuhu oleks vaja rohkem EL teadusuuringuid ja toetusraha, on elektriautode akude arendamine Euroopas.