Miks on vaja üldse kontrollida meediaturule lubatavate kanalite sisu?

Kui tegemist on Eestis asustatud meediateenuse osutajatega, siis näeb seadus seda juba täna ette, et loa väljastamist kontrollitakse. Kui me räägime välismaistest kanalitest, mis avaldavad soovi Eesti tarbijatele kättesaadav olla, siis nende osas tõepoolest praegu ühtegi eelnevat kontrolli riigiasutuste poolt ei toimu.

Tegelikult on kanali edastajal kohustus kontrollida näiteks, kas on olemas seosed Euroopa Liidu või ÜRO sanktsioonidega. Ja kui on, siis tuleb kohe kanaliga koostöö lõpetada.

Läti ja Leedu on kasutusele võtnud süsteemi, kus enne kanali turule lubamist kontrollitakse kanali tegelike kasusaajate seoseid. Näiteks kas nad on mõne riigi eriteenistuse nimekirjas või kas kanal on seotud sanktsioonidega.

Sanktsioonide puhul on asi selge. Aga miks te soovite konsulteerida kanalile Eestis loa andmisel kaitsepolitseiametiga? Kaitsepolitsei ei hakka ju kunagi avalikkusele selgitama, miks neilt tuli eitav vastus.

Loa väljastamise või mitteväljastamise otsus jääb lõpuks TTJA teha. Aga me saame arvesse võtta teiste osapoolte tagasisidet ja võimalikke riske, mida nemad näevad. Kindlasti peavad need riskid olema põhjendatud ja läbi kaalutud.

Kui kaitsepolitsei ei saa kõiki andmeid avalikustada, siis vähemalt meile peab nende info küll kättesaadav olema. Me räägime ikkagi meediast, mille piiramine peab igal juhul olema äärmiselt põhjendatud. Seda ei tohi mitte ühelgi juhul kindlasti kergekäeliselt teha.

See ei näi nüüd küll ilus, kui julgeolekuasutused hakkavad otsustama, milline telekanal lubada teenusepakkujate pakettidesse ja milline mitte.

Rõhutan veel korra, et otsuse tegemine ei jää julgeolekuasutusele, vaid see otsuse tegemine jääb ikkagi meediaregulaatorile. Meil on võimalus konsulteerida erinevate ametiasutusega, et saada nende hinnang. Aga otsuse nende hinnangute põhjal langetab lõpuks ikkagi meediaregulaator. Teiste hinnangud ei ole siduvad otsuse langetamisel, küll aga võivad olla väga olulise informatiivse tähendusega.

Kas te kujutate päriselt ka ette olukorda, kus kaitsepolitseiamet ütleb, et me küll ei soovita anda mingile konkreetsele kanalile Eestis tegutsemisluba ja TTJA selle loa ikkagi annab?

Iga otsus peab olema põhjendatud. Ka riskide kahtluse korral tuleb need ära põhjendada. See kehtib kõikidele asutustele, kes selle protsessiga kokku puutuvad, et see ei oleks lihtsalt kõhutunde pealt tehtud otsus ja ei läheks nii-öelda meedia suukorvistamiseks.

Praegu on probleemne, et osa nii-öelda ettevõtjad tegutsevad meediasildi all. Nende eesmärgid ei pruugi olla seotud kuidagi mitmekülgse, usaldusväärse ja ühiskonnas diskussiooni tekitava meediateenuse osutamisega. Nende eesmärk on mingisugust isiklikku või mingisuguse konkreetse, kas poliitilise jõu või riigi agendat ajada. Meediavabaduse sildi all võib toimuda mingisugune muu tegevus.

TTJA soovitas meediateenuse seaduse muutmise seaduse eelnõusse lisada meediateenuse osutaja kohustuse tagada faktide ja sündmuste tõene, erapooletu ja tasakaalustatud esitamine uudistesaadetes. Kuidas te seda kontrollima hakkaksite?

Tegelikult tuleneb see otseselt Euroopa Liidus juba kehtivast piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonist. Samuti on sarnane regulatsioon kehtiv juba näiteks Ühendkuningriigis ja Lätis.

Selle sätte mõte on teadvustada nii-öelda enesedistsipliini igale meediateenuse osutajale, et see info, mis uudistesaadetes antakse, peab tõesti olema tasakaalustatud ja erapooletu. See ei tohi ühe või teise poole selgeid huvisid teenida.

Järelevalve võimaluste kohta korjatakse turuosalistelt ja teistelt asutustelt tagasisidet ja mõtteid. Praegu ongi etapp, kus me oleme selle mõttena välja käinud.

Nüüd peab kaaluma, kuidas seda kontrollida, kas see mõte üldse tundub meie õigusruumis mõistlik ja sobilik meediateenuste seadusesse kirja panna. Ja kui see nõue seadustada, siis milline peaks olema kontrollimehhanism või tagajärjed, kui seda sätet rikutakse.

Väga lihtne on uudistesaade ümber nimetada mingiks muuks saateks. Eestis on ju ka väga häid näiteid pseudoajakirjandusest, mille kohta tegijad ise ütlevad, et tegemist on uuriva ajakirjandusega. Tegelikult võetakse ainult ühe poole arvamus ja see kõik lastakse valimatult eetrisse. Siin on võimalusi nihverdada tegelikult väga palju.

Meie pidasime oma ettepanekus silmas just nimelt rangelt uudistesaated, mis on kindlal ajal õhtul või päeval lühiuudistena eetris. Aga mõistan teie muret, et tegelikult küsimus on laiem.

See on samamoodi küsimus, mida nüüd võiks osapooltega arutada, kas piirduda uudistesaadetega või võiks see laieneda ka tegelikult teistele saadetele. See põhimõte kajastub tegelikult ajakirjanduse eetikakoodeksis ehk siis igal juhul peab see tegevus olema erapooletu ja tasakaalustatud.

Oletame, et EKRE või sotsiaaldemokraadid tahavad avada oma telekanalit, kus on ka uudistesaated. Me saame ju mõlema erakonna puhul aru, et seal hakatakse ju rääkima asjadest nende maailmavaate nurga alt. Ja see on loomulik. Kuidas te siis sellist olukorda lahendate?

Ma arvan, et ka enda maailmavaatenurga alt saab infot edasi jagada objektiivselt.

Kellegi seisukohtade kajastamist uudistesaadetes ei ole mitte kuidagi tulevikus plaanitud keelata. Lihtsalt oluline on, oleks võimalus antud ka vastaspoole seisukoha avaldamiseks.

Jätame korraks klassikalise televisiooni kõrvale. Terve internet on täis saateid, milles räägitakse ühepoolset juttu.

Meediateenuste seaduse muutmise puhul tegelikult me ei mõtle ka enam ainult klassikalist televisiooni. Audiovisuaalmeedia teenuste mõiste on kõvasti laienenud ja sinna alla tegelikult võib minna ka siis nii-öelda veebitelevisiooni, millel on ka täiesti tuntav ja suuremahuline kirjutav ajakirjandus.

Kui mõni meediaväljaanne tegutseb nii-öelda veebiplatvormil, sellel on trükisisu ja samal ajal on tal ka videosisu, siis tegelikult võib temale samamoodi meediateenuste seadus kohalduda videosisu osas.

Eestis on ilmselt selles vallas kõige tuntum portaal nimega Objektiiv. Kuidas meediateenuste seadus seal rakenduks?

Tänasel päeval neid rakenduspõhimõtteid kirjas veel ei ole. Ja ei ole ka otsust, kas see puudutaks kogu sisu või ainult uudiseid. See kõik on veel arutelu koht.

Kui te nüüd võrdlete olukorda Eestis ja Lätis, siis kummas riigis on rangem kontroll?

Lähenemised on olnud erinevad. Eesti ei ole suhtunud siiamaani kaitse- või ennetusmeetmete võtmisesse väga tõsiselt. Oleme pööranud tähelepanu sellele, kuidas tagajärgedega toimetada.

Lõunanaabrid on rohkem mõelnud ka selle peale, kuidas võimalikke probleeme ennetada. Võib-olla tasuks ka meil naabritelt õppust võtta.

Teile seega tundub, et Lätis on olukord parem?

Läti õigusaktide raamistik võimaldab täna ennetusena võtta tarvitusele rohkem meetmeid kui meie raamistik.

Lätis näiteks tegeleb meedia monitoorimisega teie sõsarorganisatsioonis palju rohkem inimesi. Teie soovitu elluviimine eeldab ka uute töötajate töölevõtmist?

Kindlasti see võib kaasa tuua nii-öelda täiendavat ressursivajadust ka meediaregulaatorile. Aga ma juhin tähelepanu sellele, et selle eelnõu eesmärk on ka tegelikult lihtsustada kohaliku meediaettevõtja võimalusi paindlikult turul toimida, lihtsustada näiteks raadiolubade väljastamist, ajutiste meedialubade kasutamist.

Aga kindlasti, jah, kui need ettepanekud sellisel kujul või vähemalt osaliselt nendest üks hetk ka seadusesse jõuavad, siis kindlasti peab kaaluma ka seda, millist ressursivajadust see kaasa toob halduskoormuses nii riigile kui ka tegelikult ka ettevõtjale.

Kust neid inimesi võtta? Meil ei ole ju pädevate inimeste ring väga lai?

Loomulikult peab ka seda hindama, kas sellise pädevusega inimesi ja millistel tingimustel on võimalik turult saada.

Kui nüüd teie neid ettepanekuid vaadata, siis ma arvan, et on üsna palju inimesi, kes ütlevad, et Eestis hakatakse meediavabadust piirama.

Mõtted ja kahtlused tuleb kindlasti läbi arutada. Ja kui tõepoolest on midagi sellist, mis läheb üle lubatud piiri, kindla eesmärgiga kuidagi meediavabadust piirata, siis selliseid ettepanekuid lõpuks ka seadusesse ei jõua. Selleks on mitmed kontrollimehhanismid, mis eelnõu puhul läbi viiakse, kus hinnatakse ka seda, kas eelnõu tekst on meie põhiseaduslike väärtustega kooskõlas.