Minna-Liina Lind: kui kodus on kõik hästi, saab maailmas palju ära teha

Eesti kõrge kuues koht äsja avaldatud maailma pressivabaduse edetabelis ja juhtroll meediavabaduse koalitsioonis annavad meile usaldusväärsuse ja võimaluse, tõenäoliselt isegi kohustuse, kaitsta vaba ajakirjandust ja ajakirjanikke kogu maailmas, kirjutab Minna-Liina Lind.
Pressivabaduse edetabeli kohaselt on maailmas on vaid kaheksa riiki, kus meedia on täielikult vaba. See tähendab, et tööpõld on lai.
Kui meile Eestis tundub – ja seda kinnitavad ju ka arvud –, et ajakirjanikud saavadki vabalt oma tööd teha, siis 85 protsenti maailma elanikest elab riikides, kus meediavabaduse olukord on viimasel ajal halvenenud. Ajakirjanikke ja meediatöötajaid ahistatakse, ähvardatakse, äärmuslikumal juhul tapetakse või esitatakse nende vastu strateegiline vaigistuskaebus, eesmärgiga sundida neid vaikima ja takistada teatud info paljastamist.
Ja selge on, et riigid, mis ei austa oma elanike õigusi ja vabadusi, on tihtipeale need, mis ei pea kinni rahvusvahelistest kokkulepetest. Nii on Ukraina vastu verist agressioonisõda pidav Venemaa pressivabaduse pingereas 180 riigi seas 162. kohal. Tasub meenutada Ameerika Ühendriikide kolmanda presidendi Thomas Jeffersoni sõnu, mille kohaselt on julgeoleku alus just nimelt vaba ajakirjandus.
Eesti jaoks on keskne võidelda reeglitepõhise maailmakorra eest ja seista vastu "kel jõud, sel võim" lähenemisele. See on meie eksistentsi alus. Selles valguses peame oluliseks ÜRO ja selle julgeolekunõukogu reformimist, aga ka demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning inimõiguste ja vabaduste eest seismist kogu maailmas.
Välisministeerium on seda lähenemist rahvusvaheliselt tutvustanud fit for freedom ("priiuseks küps") agendana, mille väljundiks on nii Eesti kandideerimine ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks 2026-2028 kui ka plaan olla 2025. aastal taas internetivabaduse koalitsiooni eesistuja.
Samuti on oluline meie tegevus meediavabaduse koalitsioonis. Juulis viiendat asutamisaastapäeva tähistav koalitsioon on unikaalselt üles ehitatud partnerlus liikmesriikide, ajakirjanike, kodanikuühiskonna esindajate ja õigusnõunike vahel, mille kaaseesistuja Eesti koos Saksamaaga praegu on.
Rahvusvahelisel meediavabaduse päeval ühines koalitsiooniga Belgia ja kasvatas selle liikmete arvu 51-ni. Koalitsioon pidi hiljuti lõpetama Afganistani ja Sudaani liikmesuse, kuna neis riikides toimunud arengute järel ei täida nad enam koalitsiooniga liitumisel võetud lubadust pressivabadust ja ajakirjanikke kaitsta.
Koalitsiooni eesistujana on Eesti keskendunud eelkõige võitlusele väärinfoga ja ajakirjanike kaitsele. Meie eesmärk on suhtuda kaastundlikult probleemidesse, millega ajakirjanikud maailma eri riikides ja piirkondades töötades silmitsi seisavad ning leida võimalusi ohus olevate ajakirjanike abistamiseks, muuhulgas võimalusel neile Eestis peavarju saamiseks humanitaarviisasid ja elamislube väljastades.
Ajakirjanike ja ka nende lähedaste toetamiseks on mitmeid teisigi võimalusi, nagu ajakirjaniku vastu algatatud kohtuistungitel osalemine või nende olukorrale tähelepanu pööramine ühisavalduste kaudu. Mitmel juhul on need sammud aidanud kaasa ajakirjaniku kiiremale vahi alt vabastamisele või ebaõiglasest karistusest pääsemisele.
Nii näiteks ei pidanud Kongo Demokraatliku Vabariigi ajakirjanik Stanis Bujakera kandma silmapiiril paistnud 20-aastast vangistusest. Guatemala ajakirjaniku José Rubén Zamora poeg on öelnud, et meediavabaduse koalitsiooni tegevus aitab hoida tema isa kaasust avaliku tähelepanu all ja vältinud seeläbi tema jõhkramat kohtlemist. Siiski leidub ka kaasuseid, mille puhul võib avalik tähelepanu hoopis kahju tekitada, mistõttu koalitsiooni tegevus sellistel juhtudel meediasse ei jõua.
Meediavabaduse koalitsiooni juhtimine annab Eestile ka võimaluse liikmesriikide eest kõnelda, seda näiteks läinud nädalal Tšiili ja UNESCO Santiagos korraldatud pressivabaduse päevale pühendatud konverentsil, mis sel aastal oli pühendatud kliima- ja keskkonnateemasid kajastavale ajakirjandusele.
Aruteluringis Nobeli preemia laureaadi Filipiinide ajakirjaniku Maria Ressa ja Mehhiko näitleja Gael Garciaga rõhutasin, et ajakirjanikel on määratu roll inimtekkelist kliimamuutust puudutavate faktide päevavalgele toomise ja seeläbi keskkonnapoliitikate kujundamise juures.
Samal ajal tuleb hoida meeles, et just keskkonnateemadega tegelevad ajakirjanikud ja meediatöötajad on sõjareporterite järel maailmas enim ohus ning pidanud paljastuste eest kõrgeimat hinda maksma. Nii tapeti kahe aasta eest Bruno Pereira ja Dom Phillips, kes töötasid sügaval Amazonase vihmametsades. See veretöö on vaid üks sarnaste traagiliste juhtumite jadas.
Loomulikult toob iga riik rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja koalitsioonidesse teadmisi eelkõige oma piirkonnast.
Nii on Eesti püüdnud pidevalt ka läbi tegevuse meediavabaduse koalitsioonis selgitada Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja laiemat tähendust. Koalitsiooni juhtgrupp, mille liige oli Eesti ka enne eesistumise algust, on teinud ühisavalduse Venemaal vangistuses viibiva Wall Street Journali ajakirjaniku Evan Gershkovichi toetuseks. Samuti on koalitsioon suunanud tähelepanu Venemaal jõhkralt pekstud ajakirjaniku Elena Milashina juhtumile.
Ent unustada ei saa ka ajakirjanikke mujal maailmas. Sel aastal Santiagos rahvusvahelise pressivabaduse päeva serval jagatud iga-aastase UNESCO Guillermo Cano auhinna pälvisid Gazas toimuvat kajastavad Palestiina ajakirjanikud oma erakordse vapruse ja vastupidavuse eest. Ajakirjanike kaitse komitee (Committee to Protect Journalists, CPJ) andmetel on Gazas seitsme kuu jooksul tapetud ligi sada ajakirjanikku ja meediatöötajat. See on viinud suurima ajakirjanikest ohvrite arvuni alates 1992. aastat, kui CPJ andmeid koguma hakkas.
Eesti tegevus meediavabaduse koalitsioonis tõestab, et kui kodukamaral on kõik hästi, ei saa loorberitele puhkama jääda, vaid kasutada oma teadmisi ja kogemusi töös rahvusvahelisel areenil.
Toimetaja: Kaupo Meiel