"See mõte kindlasti väärib arutlust. Seal on ka mingid põhjused, miks nad on selle ettepanekuga välja tulnud. Kuid mina olen seda usku, et meedia tänasel hetkel toimib iseregulatsiooni osas palju paremini," ütles Andres Jõesaar, kes on praegu väljatöötamise kavatsuse faasis oleva eelnõu üks autoreid.

"Olgu see TTJA või mõni teine institutsioon, kes hakkaks tegelema uudiste tasakaalustamise, faktikontrolli ja kõige muuga, siis see on hetkel küll üle võlli lähenemine. Eriti veel kui me üritaksime sinna sisse tuua veel näiteks mõiste "objektiivsus", siis väga keeruline on näha sellist protsessi," lisas ta.

"Jääks ikkagi selle mudeli juurde, kus me usume, et professionaalne ajakirjandus on nii tugev, et ta suudab ise endaga hakkama saada. Ja tänasel hetkel vaadates Eesti meediaväljaandeid, ma ei näe seal probleemi. On olemas väga selgelt positsioneeritud maailmavaatelised väljaanded, neil on õigus seal olla. On avalik-õiguslik ringhääling, on erameedia. Ja ei ole probleemi, mida me peaksime läbi sellise regulatsiooni hakkama lahendama," kommenteeris Jõesaar veel.

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et riik kavatseb Vene propaganda tõrjumise nimel edasi töötada, aga sealjuures tuleb vaadata seda, et üldine meediavabadus ikka säiliks.

Rääkides meediateenuste seaduse muutmisest, rõhutas minister, et tegemist on väljatöötamiskavatsusega. "Milline ta lõpuks olema saab, seda me veel ei tea. Ma arvan, et ei ole vaja Eesti meediat kuidagi reguleerida," sõnas Läänemets.

"Aga mis puudutab Vene kanaleid või kedagi kes hakkab Eestis Vene propagandakanalit tegema, siis sellega me peame tegelema. Tegelikult see ongi ju kaitsepolitsei ülesanne, see on siseministeeriumi haldusala üldine ülesanne," lausus ta.

TTJA üks ettepanek oli ka see, et seadus näeks ette, et konsulteerida Eestis uuele kanalile tegevusloa andmisel kaitsepolitseiametiga.

"Me ministeeriumi arvamuses ka ütleme, et sellise seaduse tegemine eeldab uute ressursside kaasamist kaitsepolitseiametisse ja me palume järgi mõelda, kas see sellisel kujul mõistlik on. Seda tuleb teha, mis puudutab Vene propagandat, aga võib-olla on selleks ka teisi võimalusi," ütles selle kohta Läänemets.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet (TTJA) tuli välja ettepanekutega panna seadusesse meediateenuse osutajale kohustus avaldada uudistesaadetes tõeseid ja erapooletuid seisukohti.

"Need põhimõtted kehtivad kõikidele meediateenuse osutajatele, aga me ei näe Eestis ühtegi kanalit, millel nende täitmisega probleemi oleks. Eesti kanalid, mh uudistetoimetused tegutsevad väga sõltumatult, tegutsevad objektiivselt, tasakaalustatult. Et see probleem, mida me näeme, on justnimelt need kolmandate riikide kanalid, mis meie ühiskonda lõhestavad ja kahjustavad avalikku korda," ütles TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla.

"Sisuliselt on ju tegemist katsega anda täitevvõimule - ametnikele, poliitikutele - kontroll ajakirjandusliku sisu üle. See on nagu põhimõtteliselt ikkagi väga selline libe tee, mis lõpeb mittevaba ühiskonnaga," kommenteeris TTJA ettepanekut ERR-i uudistetoimetuse juht Anvar Samost.

"Kui keegi arvab, et talle on liiga tehtud, siis ta saab pöörduda pressinõukogusse, saab pöörduda kohtusse. Et riik hakkab kuidagi ise hindama, mis on tõde ja kehtestama tõemonopoli - vaba ühiskonna jaoks tundub see erakordselt ohtlik ja see on tee, kuhu Eesti riik võiks mitte minna," sõnas Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov.