Keskkonnaministeerium ja rahandusministeerium tutvustasid kolmapäeval 15 tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga ruumianalüüsi tulemusi.

Uuringut tutvustades ütles Anna-Helena Purre OÜ-st Steiger, et praegu on Eesti kõige esimeses etapis, et kas siin üldse on asukohti, kuhu tuumajaama rajamist saaks kaaluda. "Kui peaks riigikogu ütlema tuumaenergiale "jah"-i siis algaks sobivate kandidaatide leidmine kuni jaama ehitamiseni. Kui tuleb negatiivne otsus, siis etappidega edasi ei minda, sõnas Purre.

"Viisime läbi ruumianalüüsi: uurisime tuumajaama enda asukohavalikut avatud ja suletud jahutussüsteemi põhimõttel. Teisena uurisime jäätmete lõppladustust – madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete stsenaariumi – ja kasutatud tuumkütuse – kõrgradiatiivsete jäätmete - ladustuspaiga stsenaariumi. Neid saab matta näiteks sügavatesse puuraukudesse," rääkis Purre.

Purre nimetas, et aprillis tutvustatud võimalike tuumajaama asukohtade juurde on võimalik rajada ka tuumajäätmete ladustuskohti.

Analüüsi tulemusel selgus, et tuumajaama ja ladestuskohta saaks Eestis rajada 15 asupaika: seal hulgas on paigad, nagu Toila, Kunda, Loksa, Kuusalu, Viimsi, Paljaassaare, Kakumäe, kaks ala Saare- ja Hiiumaal, Varblas ja Harku vallas. 

Sotsiaalmajanduslikke aspekte arvestades on sõelale jäänud pealinnast kaugemal asuvad kahaneva ja alla keskmise sissetulekutega elenikkonnaga piirkonnad, nagu Loksa, Varbla, Toila ja Kunda.

Võimaliku tuumajaama rajamise ajakava on selline: 2024. aastal võiks tulla riigikogu otsus tuumajaama rajamise kohta ja tootmine saaks alata kõige varem aastal 2035. Eestile on pakkunud tuumaenergiaalast koostööd nii USA, Prantsusmaa, Kanada, Suurbritannia, Jaapan kui ka Saksamaa.

2028. aastal peaks Kandas Ontario provintsis alustama tööd General Electric Hitachi väike moodulreaktor (SMR), mida peetakse sobilikuks ka Eestile. Eesti ei tohi ehitada tuumajaama, mida pole kuskil mujal maailmas veel kasutusele võetud, on öelnud rahvusvaheline tuumaagentuur.