Tähetorni spordi- ja terviseklubi, terviseennetuse keskus, Nõmme tervisemaja – niimoodi kutsub ettevõtja Ott Pärna oma ideed rajada Tallinnasse asutus, kust tervisesportlased tarvilikke teenuseid saaks. Taolisi kohti olevat kõigi pealinna terviseradade peale kaks.  

"Ja me ühte sellist kaasaegset teenuskeskust proovime juurde teha," rääkis Pärna ERR-ile sel nädalal. "Eeldada, et näiteks Tallinna linn hakkab ehitama neid igale poole, on vähetõenäoline ja riigi või linna poolt vaadates ka hästi-hästi kulukas."

Sobilikku kohta otsiti üle linna. Viimaks soetas Pärna asutatud sihtasutus Scult laguneva majaga maatüki Nõmmel, seal, kus kohtuvad Trummi-Harku terviserada ja Hiiu-Astangu kergliiklustee.  

Detailplaneeringu alustamiseks vajalik taotlus ning kolmekorruselise klaasist ja puidust fassaadiga hoone eskiis olid valmis juba möödunud aastal.

"Keldrikorrusel oleks teenindavad ruumid ja duširuumid. Seal oleks töökoda, kus oleks suusamäärimine ja jalgrattaremont," tegi Pärna tulevases hoones kiire tuuri. Maja esimesel korrusel renditaks välja suuski, jalgrattaid ja muud vajalikku. Teed-kohvi pakutaks väikses kohvikus. Teisel korrusel oleks juba rohkem teenuseosutajaid.

"Kas need on matkakorraldajad, kas need on füsioterapeudid," pakkus Pärna. "Seal on universaalne keskne saal, mis võib olla võimlemissaal, aga kuhu saab panna ka toolid sisse ja kus endine sportlane saab mingi loengu maha pidada." Kolmandal korrusel oleks SA Scult kontoripind.

Kiri kõigile fraktsioonidele 

Pärna pakkus, et unistuse teostamiseks läheb vaja vähemalt 1,6 miljonit eurot. "Kui sa tahad kasvuhoonet ehitama hakata, siis sa pead esimesest kiviringist pihta hakkama. Ükskord saad kasvuhoone valmis," sõnas Pärna.

Tarvilikke kive pole lihtne leida. Läinud aasta septembris kirjutas ta oma plaanist kõigile riigikogu fraktsioonidele. "Ma ei oska öelda, kas keegi kirjutas tagasi. Igatahes toetust me ei saanud," rääkis ettevõtja.

Kuid selle aasta märtsis kandis kultuuriministeerium sihtasutusele üle 100 000 eurot. Selle raha eest peaks lammutama majavare, koostama klubihoone põhiprojekti, soetama tehnikat ja varustust.

"Riigi käest saab investeerimistegevuse toetust taotleda. On blanketid, värgid selleks olemas. Ja seda me siis ka tegime tegelikult," selgitas Pärna, kuidas ta jaanuaris kultuuriministeeriumi kodulehelt leitud vormi täitis.

Veebruaris arutas tema palvet ministeeriumi kiireloomuliste taotluste komisjon ja märtsis sõlmitigi leping.

Pärna tõdes, et ka tema ei saa lõpuni aru, kuidas riik otsuseid teeb. "Alati on see, et riigil on kuskil mingisugused ressursid. Vahel on nad kuskil mingisuguses programmis, kus on täpselt kirjutatud, mis selle eest saab. Vahel on nad rohkem lahtisemad," pakkus Pärna.

Sotsid said katuseraha. Ja ei saanud. Ja said ikkagi.

Tõeline otsus ei sündinud siiski sel aastal. Ka Pärna ise paneks sõrme peale läinud sügisele, kui ta rahataotluse poliitikutele saatis. Sest kuidagi jõudis terviseklubi rajamine sotsiaaldemokraatide regionaalsete investeeringute paketti. See oli mitme miljoni eurone rahakohver, mille sotsid olid koalitsioonipartnerite käest välja kaubelnud.

Sügisel, kui objektide nimekirja parlamendi rahanduskomisjonis arutati, selgitasid juhtivad sotsiaaldemokraadid, et riigi toetus peab jõudma ühtlasemalt üle Eesti. Aga äkitselt tõstsid pead koalitsioonipartnerite saadikud.

"Kas objektidele toimusid regionaalsete investeeringute määramise konkursid?" küsis reformierakondlane Maris Lauri. Ka Aivar Kokk Isamaast oli kriitiline ning kokkuvõttes jäid eelarvesse lisamata nii Nõmme tervisemaja, Viljandi huvikooli kaasajastamine kui Käina kultuurikeskus.

Poliitikute vaidluse tagajärg oli tegelikult kosmeetiline. Raha jäi kultuuriministeeriumi eelarvesse alles ning peagi jõudis ka objektide nimekiri kultuuriminister Piret Hartmani (SDE) lauale. Lihtsalt menetlemine muutus pisut keerulisemaks, nii et projektid pidid käima läbi ministeeriumi kiireloomuliste taotluste komisjoni.  

Mida kus keegi otsustab

Kuid siiski, miks oli regionaalsete investeeringute nimekirjas Tallinna spordiklubi?

"Seda küsimust peab arutama ikkagi erakondade esimeestega, kes lõppkokkuvõttes selle kokkuleppe tegid," tõdes Hartman.

Erakonna toonane peasekretär Eduard Odinets ütles samuti, et tema oskab rääkida vaid fraktsioonide jagatud katuserahadest. Valitsuse katuserahad otsustati kõrgemal.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets kommenteeris lahkelt. "SA Scult on omanäoline ja oluline, kuna kaasab vabatahtlikke spordikorraldusse ja liikumisena on ta päris tugev ja perspektiivikas olnud," kirjutas Läänemets.

Kaks valimistsüklit tagasi sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideerinud Pärna kinnitas aga, et tema ei ole oma projektist Läänemetsaga rääkinud.

Niisiis jääbki see, kuidas pääseb Tallinnasse plaanitav spordiklubi ühe erakonna regionaalsete prioriteetide nimekirja, praegu saladuseks.

"Ma ei teadnud viimase minutini, kas keegi otsustab seda toetada või mitte. Ma loen samamoodi lehte nagu teie. Ma ju ei tea, mida kus keegi otsustab ja kelle otsustada see üleüldse on," kirjeldas Pärna rahaotsinguid. "Mina saan teha seda, et kui on võimalik avaldus kirjutada, siis ma selle avalduse kirjutan ja vaatan, mis saama hakkab."

Hartman usub, et toetus läks õigesse kohta

Hartman kinnitas, et ehkki tänavu jaanuariks olid kõik vajalikud komponendid ehk poliitiline tahe, raha ja avaldus olemas, ei sündinud otsus automaatselt.

"Päris pikk kirjavahetus ja suhtlus oli Ott Pärnaga, et mille jaoks see täpselt läheb, kuhu see investeeritakse ja nii edasi," selgitas Hartman. Tema sõnul esitas Pärnale küsimusi nii kultuuriministeeriumi sisuvaldkonna töötaja kui ministri nõunik.

Pärna kinnitusel ta vastas neile küsimustele. Ilmselt sellepärast, et ministri ja tema nõuniku töölt lahkumise järel kustutatakse nende kirjakasti sisu, ei õnnestunud ministeeriumil asjakohast kirjavahetust leida.

Tähelepaneku peale, et ülejäänud regionaalsed projektid asusid pealinnast väljaspool, märkis Hartman, et sporti tuleb toetada ka Tallinnas, kus elab kõige rohkem inimesi. Kuid Nõmme projektil on tema silmis teisigi plusse.

"Riik paneb algkapitali, aga selle projekti tegelik maksumus on peaaegu kaks miljonit. See on ka üks võimalus, kuidas kaasata spordivaldkonda eraraha," rääkis Hartman.

Ministeeriumi kiireloomuliste taotluste komisjon, mis soovitas ministril raha leida tegevuse alt "Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus", polnud samuti kiidusõnadega kitsi. "Tegemist on ainulaadse kontseptsiooniga keskusega," kiitis komisjon ning lisas, et keskus plaanib eeskuju anda ka teistele Eesti piirkondadele.

Pärnal endal on projekti edenemisse usku. Raha otsitakse edasi ja kiiret sellega tegelikult pole – detailplaneering, mille suhtes kostub osa kohalike suust ka skeptilisi noote, võtab mõned aastad aega.

Vajadusel küsitakse tuge riigilt, linnalt või Euroopa Liidult. Ta selgitas, et mida suurem on avalik toetus, seda vähem tuleb võtta laenu ning seda enam mahub keskusesse tegevusi, mis ei pea suurt tulu tootma.

"Me püüame nui neljaks sellist ühiskondlikku asja sinna teha. Ja eks me teemegi kõik, et selleni jõuda," lubas Pärna.

Ka Hartmanil on Pärna sihtasutusse usku. Enne koroonat viis Scult kokku vabatahtlikke ja spordiürituste korraldajaid. Nüüd arendatakse platvormi, kus saaks kokku treenerid ja õpilased. Ka sihtasutuse nimi viitab pühendumisele. Pärna selgitas, et Scult pärineb ingliskeelsetest sõnadest sport ja culture ehk sport ja kultuur. Aga ka sõnast cult ehk sekt.

"Nad on väga pikalt tegelenud spordi ja liikumisega. Nende kogemus on üle kümne aasta. Ja ma usun, et kui nad oleks tahtnud sellest kohast äriliselt võita, oleksid nad hoopis midagi muud sinna rajanud, kui liikumist ja sporti toetavat taristut," sõnas Hartman.