Kiireloomuliste taotluste komisjon pole ministeeriumites levinud praktika

Erinevalt kultuuriministeeriumist ei ole teistes ministeeriumites levinud tava moodustada jooksvate rahaliste taotluste läbivaatamiseks alaline komisjon. See ei tähenda, et eelarveväliselt taotlusi üldse ei toetataks, kuid summad jäävad kultuuriministeeriumiga võrreldes väga tagasihoidlikuks.
ERR kirjutas eelmisel nädalal kultuuriministeeriumi kiireloomuliste taotluste komisjonist, mis otsustab eelarveväliselt jooksvalt laekunud toetustaotluste üle. Alates 2021. aasta veebruarist teinud 148 otsust, millest äraütlevad on olnud vaid 23 ning otsustatud on 18,5 miljoni euro jaotamise üle.
ERR pöördus kolme ministeeriumi poole ja selgus, et kultuuriministeeriumiga sarnast praktikat seal ei viljelda. Samas tehakse jooksvalt otsuseid, milliseid taotlusi rahaga toetada, ja neid otsuseid tehakse erineval moel.
Siseministeeriumist öeldi, et neil ei ole alalist kiireloomuliste taotluste komisjoni moodustatud. Asekantsler Piret Lilleväli sõnul lähtutakse toetuse andmisel siseministri käskkirjaga kehtestatud riigieelarvelise toetuse andmise korrast ning toetust antakse üldjuhul konkursi korras.
"Taotlusi hindab sisuliselt asutuse juhi või tema volitatud isiku moodustatud komisjon ning komisjon moodustatakse konkursi läbiviimise käigus," lausus ta.
Samas võib siseministeeriumi toetust anda asutuse juhi otsusel ka erandkorras väljaspool konkurssi, kuid sellise otsetoetuse andmine peab olema põhjendatud ja selle põhjendatust peab saama hiljem kontrollida. Erandkorras toetuse andmisel komisjoni üldjuhul ei moodustata.
Erinevalt kultuuriministeeriumist kiireloomuliste taotluste jaoks eraldi vahendeid eelarvesse ei planeerita. Samas on siseministeeriumis kehtestatud eraldi usulistele ühendustele toetuste eraldamise kord ning need otsused tehakse igal aastal uuesti. Selle jaoks on eraldi kolmeliikmeline hindamiskomisjon olemas. Summad pole suured, näiteks tänavu oli toetusi 92 600 euro eest. Lisaks eraldati luteri kirikule 25 000 eurot Euroopa Kirikute Konverentsi peaassamblee läbiviimiseks ja 11 291 eurot Narva Aleksandri kiriku kommunaalkulude hüvitamiseks.
Sotsiaalministeeriumis hindab taotluste sisu vastav osakond ning koostab rahastamiseks või mitterahastamiseks juhtkonnale memo.
"Kuna selliseid taotlusi on aasta jooksul ükskuid, siis eraldi komisoni loodud ei ole," ütles sotsiaalministeeriumi finantsarvestuse juht Ester Timmas.
Ka sotsiaalministeeriumi eelarves pole kiireloomuliste taotluste jaoks eraldi osa.
"Ministri otsustuskorras toetused on pigem harukordne. Ministeerium annab toetusi üldjuhul läbi avatud vooru," märkis Timmas.
Tema sõnade kinnituseks pole sotsiaalministeeriumis tänavu tehtud ühtki kiireloomulist rahastamise otsust. Mullu anti ministri otsustusega 11 600 eurot toetust Eesti Naisliidule aasta ema ja aasta isa tunnustusürituste korraldamiseks. Mittetulundusühing Loovlend sai 10 000 eurot ürituse "Maailm, mis jääb meile" korraldamiseks.
Sotsiaalministeerium poliitiliste otsuste taotlustega ei tegele
Tarvi Sits, kes oli kultuuriministeeriumi asekantsler aastatel 2018–2023, kirjutas arvamusloos, et kultuuriministeeriumi komisjonis kolme laadi taotluste üle: projektid, mida ei olnud võimalik ette näha kultuuriministeeriumi eelarve koostamisel; projektid, mis eelarve koostamisel said sisulise heakskiidu, kuid mõned tegevused vajasid täpsustamist; poliitilise tasandi otsused.
Timmase sõnul sotsiaalministeerium poliitiliste otsustega erakorralise rahastamisega ei tegele üldse. "Poliitilistel otsustel antav toetus on fraktsioonitoetus ehk katuseraha ja need ei kuulu kiireloomuliste taotluste alla," märkis ta.
Tänaseks tegevuse lõpetanud ja kahe uue ministeeriumi vahel laiali jagatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis otseselt taotluste läbivaatamise ja otsustamisega ei tegeldud, sest enamik teemasid läks ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusesse, kus taotlusi vaatasid läbi komisjonid, ütles ERR-ile nüüdne kliimaministeeriumi pressiesindaja Paul Pihlak.
Samuti polnud MKM-il erakorraliste taotluste jaoks eraldi rahareservi ja kui tagasi mõelda, siis kiireloomulisi taotlusi ei meenu üldse, lausus Pihlak. "Ühekordseid taotlusi tuleb ikka ette, kuid meil puuduvad nende rahuldamiseks reservid," nentis ta.
Ettenägematute kulude katteks peaks pigem pöörduma valitsuse sihtotstarbeta reservi poole, leidis Pihlak.
"Lisaks on võimalikud reservid kavandatud valitsuse sihtotstarbelisse reservi, mis on antud rahandusministri käsutusse. Sinna esitatud taotlused saab vahendite olemasolul rahandusminister oma käskkirjaga rahuldada," ütles ta.