Osa Tallinna gümnaasiume korraldab suvel täiendavad vastuvõtukatsed

Klassiruum
Klassiruum Autor/allikas: Victor Björkund/Creative Commons

Hoolimata tihedast konkurentsist kevadistel gümnaasiumikatsetel ei suutnud kõik Tallinna gümnaasiumid klassikomplekte täis saada, mistõttu käib osades Tallinna koolides gümnaasiumisse astujatele täiendav konkurss.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keeduse andmetel on sel suvel tehtud täiendavad sisseastumiskatsed või korraldatud uute avalduste vastu võtmine kuues-seitsmes Tallinna koolis. Nende seas on näiteks Jakob Westholmi gümnaasium ja Mustamäe gümnaasium.

Mustamäe gümnaasiumi direktori Marika Randma sõnul pole olukord väga hull. "Kõigist kolmest paralleelklassist on puudu paar-kolm õpilast," ütles ta ERR-ile. Kui piisavalt õpilasi ei leita, tuleb kolme kümnenda klassi asemel avada kaks, kuid Randma kinnitas, et eri õppesuunad jäetakse sel juhul alles. Seni on täiendava konkursi vastu olnud küllalt huvi, nii et Randma ennustas, et klassid saadakse siiski täis.

Jakob Westholmi Gümnaasumi direktor Rando Kuustik arvas, et otsest ohtu, et klassid täis ei tuleks, tegelikult polnud. "Me otsustasime võimaluse anda nendele õpilastele, kes väga on soovinud saada meie kooli, aga näiteks kellel katsed ei õnnestunud nii hästi," selgitas Kuustik. Westholmi gümnaasiumi järelkonkursi vastu tundis Kuustiku sõnul huvi üle paarikümne õpilase.

"See on ka loomulik osa protsessist," leiab Krista Keedus. Kevadel kandideerivad noored mitmesse kooli ja pärast valiku tegemist võetakse ülejäänutest paberid välja. Kui õpilasi on vähem, kui kool arvestas, tehaksegi järelkonkurss.

"Ja samas on võib olla neid õpilasi, kes kevadel ei teinudki katseid või kelle põhikooli lõputulemused olid natuke teistsugused ja tahetakse muutust. Või on üldse teised mõtted tulnud," selgitas Keedus. Nendel noortel, kellel oli kevadtalvisel ajal muid probleeme, jääb siis ikkagi valik keskkooliharidus omandada.

Järelkonkursil osalevate õpilaste taseme kohta arvab Kuustik, et see on väga hea. Ka Randma leidis, et kooli keskmist taset see kindlasti alla ei vii. "Kasutame täiendaval õpilaste vastuvõtul samal tasemel teste ja tingimused kooli sisse saamiseks on samad, mis esimesel vastuvõtul," selgitas Randma.

Kuustiku meelest on üks probleem, et viimasel hetkel kooli valimine ja dokumentide esitamine paneb koolid keerulisse olukorda. Oleks hea, kui saaks need asjad korralduslikult varem tehtud.

Täiendav õpilaste vastuvõtmine on lisakoormus nii õpilaste kui ka koolide jaoks. Samas rõhutas Keedus, et see muudab protsessi paindlikumaks ja annab mõlemale osapoolele rohkem valikuvõimalusi.

Riigigümnaasiumite mõju

Direktorid nõustuvad, et uute riigigümnaasiumite avamine mõjutas sisseastumiskatseid ja õpilaste otsuseid. "Õpilased liiguvad nendesse keskkondadesse, mis on uued, huvitavamad, põnevamad. Eks konkurents tiheneb," sõnas Kuustik. Randma aga leidis, et Tallinna haridusmaastiku mitmekesisemaks muutmine on väga teretulnud.

"Liikumist on sel suvel rohkem kui varem," kinnitas ka Keedus. Riigigümnaasiumite teke on tema sõnul mõjutanud eelkõige õpilaste tungi nendega lähestikku asuvatesse või sarnase profiiliga koolidesse.

"Kuna keskkooliõpilaste arv on Tallinnas kasvamas praegusel hetkel ja veel järgmistel aastatel, siis on igal juhul gümnaasiumikohti Tallinnas juurde vaja ja riigigümnaasiumite tulek on ikkagi põhimõtteliselt hea asi," sõnas Keedus.

Edaspidised muutused koolivõrgus

Keeduse sõnul on koolivõrgu üle vaatamine ja muutmine katkematu protsess. "Samas muuta ainult muutmise pärast ka mõtet pole," ütles Keedus.

"Praegu on riigigümnaasiumite tulek nii värske, et sellest tulenevaid järeldusi ei tohiks teha vähemalt enne seda, kui uus kooliaasta pihta hakkab," rõhutas Keedus.

Osa koolide ainult põhikooliks tegemine pole päevakorras, võimalik, et mõnes koolis on vaja põhikooliosa suurendada. "Riigigümnaasiumist Lasnamäe piirkonnas on olnud juttu küll. Aga riigigümnaasiumid on riigi otsus," lisas Keedus.

Järgmisel aastal on Tallinna haridusametil kõige rohkem väljakutseid hoopis seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. See puudutab eelkõige kvalifikatsioonile vastavate õpetajate ja lasteaiakasvatajate olemasolu.

Üleminek võib mõjutada ka koolide võimekust õpilasi vastu võtta ja seda, millistesse koolidesse on suurem tung. "Siinkohal on ka koolides endal hästi suur otsustusõigus, kuidas oma arengut planeeritakse, mis suunas oma tulevikku nähakse," sõnas Keedus.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: