Riigikontroll saatis kolmapäeval rahandusministrile märgukirja, millest juhtis tähelepanu praktilistele kitsaskohtadele, mis takistavad ettevõtete toetuste kujundajatel ning rakendajatel olla kursis sellega, kellele, millisest allikast ja millises mahus toetusi juba antud on. Praegune olukord pärsib riigikontrolli hinnangul läbimõeldud ja läbipaistvat ettevõtete toetamist.

Riigilt ettevõtetele suunatud toetuste tervikinfo koondamine ja analüüs ning ülevaate omamine välistoetuste ja riigisisese raha rollist abi andmisel soodustab riigikontrolli arvates ka Euroopa Liidu toetuste kavakindlat ja mõjusat rakendamist.

"Siin peaks küll rahandusminister väga tõsiselt seda teemat võtma ja kiiresti korda looma hakkama. Ma loodan, et minister võtab seda asja väga tõsiselt. Sest Eestil on saada Euroopa Liidu fondidest lähiaastatel miljardeid," ütles Sõerd ERR-ile.

"Käima on läinud järgmise eelarveperioodi Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamine ja äsja kinnitati Eestile eraldatava Euroopa Liidu taastekava maht üle 900 miljoni euro. Meil on perioodil 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saada kolm miljardit eurot. Next Generation paketist aastani 2026 on saada 200 miljonit. Lisaks õiglase ülemineku fond," rääkis Sõerd.

"Nendes rahades kaalukas osa ongi ettevõtlustoetused. Ettevõtete digipööre, ettevõtete rohepööre, energiatõhusus, säästlik transport. Need on kõik ettevõtlustoetused, mis on meile lähiaastatel tulemas," lisas ta.

On oht, et toetused pudistatakse kasu saamata laiali

"Mina näen nende algusjärgus olevate struktuurifondide rahade kasutamisel kõige suuremat ohtu selles, et need vahendada pudistatakse lihtsalt laiali, ilma et saavutataks neid suuri eesmärke, mida soovitakse," sõnas Sõerd.

Sõerdi sõnul tooks registrite ja andmebaaside kordategemine ning toetusraha läbimõeldum ja sihipärasem kasutamine riigile miljoneid eurosid kokkuhoidu.

"Muidugi. Kui me räägime nende toetuste ja eurorahade kasutamise tulemuslikkusest, siis väga suur vahe on, kas see raha läheb kuhugi sellisesse kohta, mis pole tingimata vajalik, mis ei anna mõõdetavat tulemust konkurentsivõimes. Ja samal ajal jääb raha eraldamata sellisesse kohta, kus tulemuslikkust on võimalik saavutada," rääkis Sõerd.

"Andmeedastus tuleb teha süsteemseks, et formaadid oleksid ühtsetel alustel, küsitakse neid andmeid, mida vaja on. Need pannakse registrisse ja riigikontrollil või teistel asutustel on võimalik neid andmeid kasutada. Siin ei tohi ka minna teise äärmusesse, et ettevõtetele tekitada mingit üleliigset bürokraatiat," sõnas Sõerd.

"Muuseas sellestsamast taastekavast on 120 miljonit ette nähtud ka digiriigi arendamiseks, ehk nendesamade riigi registrite ja IT-teenuste reformimiseks. Võib-olla siis sealt leitakse ka see raha, et see olukord korda teha," ütles Sõerd veel.

Andmete puudulikkus pani seisma riigikontrolli auditi

Riigikontroll asus 2022. aasta sügisel ette valmistama laiemat tagasisidet andvat analüüsi selle kohta, milline on olnud riigi antud toetuste mõju ettevõtete käekäigule ja seeläbi ühele või teisele majandussektorile.

Selle analüüsi tegemiseks oli vaja kõigepealt välja selgitada, kui palju ja millisel eesmärgil on riik viimase kümne aasta jooksul rahaliselt Eesti ettevõtteid toetanud.

Kahjuks tuli riigikontrollil tõdeda, et praegu ei ole võimalik mõistliku aja- ja ressursikuluga kavandatud analüüsi teha ning auditiaruannet koostada, sest selle eelduseks olevat terviklikku ja tõest andmestikku, kellele, millistest allikatest ja kui palju on abi eraldatud, polnud puuduste tõttu ettevõtete toetamise andmetes võimalik koostada.

Riigikontroll loodab teema juurde naasta niipea, kui andmete kvaliteet seda võimaldab.